Clarissa Pinkola Estés: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Clarissa Pinkola Estes''' (sündinud 27. jaanuaril 1945 Indiana ossariigis USAs) on USA kirjanik ja psühhoterapeut. =="Naised, kes jooksevad huntidega"== Clarissa Pinkola Estes, "Naised, kes jooksevad huntidega", tlk Andres Ehin ja Ly Seppel, 2010 (3. trükk). * Me kõik oleme tulvil igatsust ürgse järele. See on kiusatus, mille vastu on vähe kultuurseks ja kombekohaseks peetavaid vastumürke. See on iha, mida meid on õpetatud häbenema. Oleme kasvatanud oma juu...' |
Resümee puudub |
||
11. rida:
* Ma sirgusin suureks Michigani osariigi rajajoonel Suure <!--//-->järvistu lähikonnas, kus mind ümbritsesid laaned, viljapuuaiad ja põllud.
:Välgud ja pikne olid seal mu peamine hingetoit. Öösiti rõkkasid siriseda viljapõllud. Kaugemal põhja pool tulid hundid kuuvalgel raiesmikkudele karglema ja kooris uluma. Hirmu tundmata jõime kõik ühest ja samast lättest. Kuigi ma ei teadnud veel ta nime, algas mu armastus Ürgnaise vastu juba lapsepõlves. Ma olin pigem esteet kui atleet ja mu ainus soov oli rännata ilumail. Toolidele ja laudadele eelistasin maapinda, puid ja koopaid, sest need olid paigad, kus võisin enda suruda vastu Jumala põske. (lk 10-11)
* Oli õnn, et kasvasin üles looduse rüpes. Seal õpetasid välgusähvatused mulle, mis asi on äkiline surm ja eluküünla kustutamine. Aga pesakonna vastsündinud hiirepoegade nägemine mahendas surmaelamusi oma elu-uudsusega. Kui ma kaevasin savi seest välja indiaanlaste kee, mis oli tehtud trilobiitidest, sain ma aru, et inimesed olid asustanud mu kodukanti iidsetest aegadest saati. Kui monarhliblikad ehtisid mind, istudes mulle lagipähe otsekui õrrele, õppisin tundma sakraalset kunsti. Öösiti olid mu juveelideks helendavad põrnikad ja mu käevõrudeks olid smaragdrohelised konnad. (lk 11)
| |||