Põgenemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Iva-Rekola (arutelu | kaastöö) Pilt |
|||
90. rida:
* Tom mäletas, et oli juba kaheksa-aastasena andnud endale sõna, et põgeneb tädi Dottie juurest, oli kujutlenud vägivallastseene — tädi Dottie hoiab teda kinni, tema kolgib tädi rusikatega, paiskab ta pikali, kägistab teda, rebib viimaks ta kleidilt suure [[pross]]i ning torkab talle sellega mustmiljon korda kõrisse. Seitsmeteistkümneselt oligi ta ära jooksnud, aga tagasi toodud, kahekümneselt oli ta uuesti põgenenud ja sedapuhku õnnestunult. Hämmastav ja hale,kui lihtsameelne ta oli olnud, kui vähe ilmaelust teadnud, nagu oleksid tädi Dottie vihkamine ning põgenemisplaanide tegemine võtnud nii palju aega, et ta ei jõudnud ei õppida ega kasvada. (lk 29-30)
* "Kas söök on valmis?" küsis Dickie neiult. "Mul on kõht tühi."
:"Need pagana [[artišokid]] pole veel valmis. Tead ju, et üks keeduplaat hingitseb patuga pooleks." Ta naeratas Tomile. "Mõne koha pealt on Dickie väga [[Vanamoelisus|vanamoeline]], Tom, eriti nendes asjades, millega ''temal endal'' ei ole vaja vaeva näha. Siin on seniajani puuahi ja ta ei taha osta isegi [[külmkapp]]i või vähemalt jääkasti."
:"Selle kõige eest ma Ameerikast varvast viskasingi," kostis Dickie. (lk 43)
* [Marge kirjas Dickie'le:] ''Nüüd on päris selge, et Sa põgened minu eest ega taha mulle otsa vaadata. Tunnista ometi ausalt, et ei saa oma sõbrakeseta elada. Kahju, et Sul ei jätkunud varem julgust seda otsekoheselt öelda. Kas Sa pead mind naiivseks kolkaplikaks, kes ei tea ilmaelust midagi? Ise Sa oled kolkast! Igatahes loodan, et minu kiri võtab Su [[süümepiin]]u vähemaks ja lubab Sul pea jälle püsti hoida. Kõige parem on see, kui armastatu üle saab uhke olla, eks ole nii? Me ju rääkisime kunagi sellest.'' (lk 122)
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
| |||