Jõudeelu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
36. rida:
* Miks peakski Dickie tahtma metroode, taksode, <!--//-->tärgeldatud kraede ja kontoritöö juurde tagasi tahtma? Miks peakski ta sohvriga sõidukit või Florida ja Maine'i puhkusi taga igatsema? Ka see kõik ühtekokku ei saa muretu purjetamise vastu, peetud rõivad seljas, ilma et tarvitseks kellelegi aru anda. Tagatipuks oli Dickie'l oma maja ja lahke teenija, kes arvatavasti tegi talle kõik ette ja taha ära. Liiatigi oli tal raha, et reisida, kui isu tuleb. Tom oli kangesti kade; ülevoolav kadedus ja enesehaletsus käristasid südant. (lk 38-39)
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
* Meie [[tsivilisatsioon]]i mehed jätavad pigem ennast uhketest rõivastest ilma, et vaid saaks vabalt röövida [[universum]]i varandusi minu [[daam]]i katmiseks. Uued toormaterjalid, uued tehnoloogiad, uued [[masin]]ad tuuakse Tema teenimiseks mängu. Minu daam peab seega olema nii peamine kulutaja kui ka peamine kulutusvõime ja majandusliku [[edu]]kuse [[sümbol]]. Sellal, kui Tema kaaslane näeb oma [[tehas]]es ränka vaeva, jalutab Tema peenimatel [[tänav]]atel ja viibib luksuslikemais [[hotell]]ides, mehe [[varandus]] seljas ja rinnal, sõrmedes ja randmeil, teeb põhjalikke kulutusi oma mehe majas, kus on Tema koht ja piirid, nautides seda siidist jõudeolekut, mis on vajalik, et säilitada Tema kaaslase [[prestiiž]]i ja Tema enda oskust seda demonstreerida.
** [[Germaine Greer]], [https://www.folklore.ee/seminar/greer.html "Stereotüüp"], tlk Maris Müürsepp, rmt: [http://www.folklore.ee/seminar "VTK-raamat"], Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999-2004 (artikkel raamatust "A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice", London, 1995; katkendid Greeri teosest "The Female Eunuch", 1970)
| |||