Kohtumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
* Tänapäeval inimesed muudkui kirjutavad mulle ja soovitavad, et preili [[Marple]] ja [[Hercule Poirot]] peaksid kokku saama. Aga mispärast nad peaksid? Olen kindel, et neile endile see küll ei meeldiks. Hercule Poirot'le, sellele täielikule [[egoist]]ile, ei meeldiks sugugi, et üks elatanud [[vanatüdruk]] talle ta ametit õpetaks. Tema on elukutseline [[salapolitseinik]], preili Marple'i maailmas ei tunneks ta end üldse kodus. Ei, nad on mõlemad [[staar]]id, ja nad on [[staar]]id kumbki omas laadis. Ma ei lase neil kokku saada, kui mul just äkki ootamatult ei tule selleks kange tahtmine. (lk 485)
** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996
 
 
* Kui ma esimest korda nägin seda kõhna naist, kes käis <!--//-->pisut ettepoole kõveras, nagu kannaks ta mõnd nägematut koormat õlgadel, kelle kitsas, päevitunud [[nägu]] oli nagu kokku vajunud kõrgeseljaliseks ninaks ja kelle vesihallid [[silm]]ad vaatasid aralt ja kitsad kahvatud huuled olid nagu kõverdunud alalisest nutust, ei tundnudki ma suurt pettumust, et mu tõeline [[ema]] kujutletuga põrmugi ei sarnane. (lk 14-15)
* Ema vaatas mind ja mina teda. Meie kummagi pilgus polnud [[jällenägemisrõõm]]u.
:"Ah see ongi Marianne. Kui suureks teine juba kasvanud," sõnas siis ema ja sirutas minulegi käe.
:Ma ei võtnud ta kätt vastu. Ma ei pidanud [[tere]]t endale määratuks. Mina <!--//-->polnud ju Marianne, vaid Ann. Võõra [[eksitus]]est häbi tundes pugesin onunaise selja taha.
:"Näe nüüd," noomis see sõbralikul häälel. "Muidu sa ei võõrasta ju, kuidas sa siis nüüd oma ema..." Ja lisas siis selgitavalt: "Me hakkasime teist Anneks kutsuma. Eidel oli kergem välja ütelda ja Amanda oli ka pahane, et sa tema tütarde [[nimed]] panid."
:"Oh!" ehmatas ema, nii et ta mõlemad käed tõusid suu juurde. "Kus ma võisin teada, et ta pahaks paneb."
:"Ää pane sellest tähelegi," rahustas tädi. "Sa tead ju küll, missugune see Amanda on. Eks sa nüüd või hakata last kutsuma, nagu ta ristitud on."
:Aga ema ei saanud sellest [[vihje]]st veel aru, et ta peab mind ära viima. (lk 15-16)
* [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995
 
==Luule==