Lootus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
130. rida:
* See ongi see oht, et kui [[tarkus]]t on vähe, siis rumalus ikkagi võidab. Nii et tarku ja haritud inimesi peab olema piisavalt palju, siis on lootust.
** [[Alar Karis]], intervjuu: Mirko Ojakivi, [https://www.err.ee/1608445358/karis-kui-tarkust-on-vahe-siis-rumalus-voidab "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab"], ERR, 25.12.2021
* [[Häbi]] on mulle üldse kõigist tunnetest kõige rohkem antud ja ma olin seda varem ja hiljemgi Rummusaarel tundnud. Aga mitte nii suurt kui see oli. Need teised olid kui [[nõges]]e kõrvetus: õhetasid pisut ja ununesid varsti. Aga see häbi jäi meelde. Ja kuigi mul on praegu [[mälestus]]es palju suuremaidki häbisid, pole see ikkagi veel muutunud eimillekski. Võib-olla sellepärast, et sellega koos tundsin ka oma esimest suurt [[pettumus]]t, sest hiljemgi on see nii olnud, et kui need kaks tunnet korraga mind haaravad, jätavad nad ikka kustumatu mälestuse.
:Ent pettumust ilma häbita pole mul kaugeltki nii raske taluda kui häbi ilma pettumuseta. Kuigi [[tagajärjed]] peaksid pettumuse puhul olema halvemad, sest eks pettumus ole ju lootusepuu halvaks läinud [[vili]], ja kes seda palju ja sageli sööb, selle veri muutub kibedaks ja keel mürgiseks. Ta kaotab usu, ja lahkub lootuse juurest.
:Ent [[laps]], kes seisab lootuse ees, silmad avali ja käsi õieli, neelab esimesed pettumuse [[marjad]] nii ruttu ja tervelt alla, et ta vaevalt tunnebki nende [[kibedus]]t. (lk 14)
* [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995
==Allikata==
| |||