Hümn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
* Isamaaline muusika on eraldatav selle järgi, et seda mängitakse eriti valjusti.
* [[Jumal]] on ka [[lätlased|lätlastel]] olemas — rohkem kui meil. Nende hümnist on meie omaga võrreldes suurem protsent Jumalale pühendatud.▼
** Arvo Valton, "Märklaud kilbiks", 1980, lk 24
** [[Contra]], [http://www.looming.ee/arhiiv/eesti-ja-lati-must-ja-valge/ "Eesti ja Läti — must ja valge?"] Looming, 10/2018▼
* Ka suurim majandusliku heaolu tunne nõuab enda kõrvale vaimset heaolu. Seda ei saa vabas ühiskonnas ei mõõta ega juhtida. Miski muutub tõeliselt tähtsaks, ehk isegi pühaks põhjusel, et inimene tunneb nii.▼
: Seetõttu arvan, et ka Eesti vajab jätkuvalt sümboleid, rituaale, rahvuslikku uhkust, [[müüt]]e ja kangelasi. Põhiseadus on põhiseadus just selle pärast, et ta on püsinud juba üle inimpõlve, nüüdseks on ta saanud omaks, kõigi oma sünnimärkide, ajalukku jäänud [[sõna]]de ja inimnäolisusega. Oma hümni, [[lipp]]u ja riigipühasid oleme hästi hoidnud. Hoidkem ka eesti keelt – maailmas ainulaadset mõtlemise, loomise, mängimise ja mäletamise viisi – kui hindamatut varandust.▼
* [[Ülle Madise]], [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks"] ERR, 14.03.2019 (Artikkel põhineb emakeelepäeval Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil "Kas tõesti häbeneme riigikeelt?" peetud kõnel.)▼
24. rida ⟶ 19. rida:
:Vares palus veel, et uueks Eesti hümniks saaks laul "[[Vares]], vaga linnukene". Säre lubas sellele mõelda. (lk 42)
* [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008
▲* [[Jumal]] on ka [[lätlased|lätlastel]] olemas — rohkem kui meil. Nende hümnist on meie omaga võrreldes suurem protsent Jumalale pühendatud.
▲** [[Contra]], [http://www.looming.ee/arhiiv/eesti-ja-lati-must-ja-valge/ "Eesti ja Läti — must ja valge?"] Looming, 10/2018
▲* Ka suurim majandusliku heaolu tunne nõuab enda kõrvale vaimset heaolu. Seda ei saa vabas ühiskonnas ei mõõta ega juhtida. Miski muutub tõeliselt tähtsaks, ehk isegi pühaks põhjusel, et inimene tunneb nii.
▲: Seetõttu arvan, et ka Eesti vajab jätkuvalt sümboleid, rituaale, rahvuslikku uhkust, [[müüt]]e ja kangelasi. Põhiseadus on põhiseadus just selle pärast, et ta on püsinud juba üle inimpõlve, nüüdseks on ta saanud omaks, kõigi oma sünnimärkide, ajalukku jäänud [[sõna]]de ja inimnäolisusega. Oma hümni, [[lipp]]u ja riigipühasid oleme hästi hoidnud. Hoidkem ka eesti keelt – maailmas ainulaadset mõtlemise, loomise, mängimise ja mäletamise viisi – kui hindamatut varandust.
▲* [[Ülle Madise]], [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks"] ERR, 14.03.2019 (Artikkel põhineb emakeelepäeval Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil "Kas tõesti häbeneme riigikeelt?" peetud kõnel.)
==Välislingid==
| |||