Intelligentsus: erinevus redaktsioonide vahel

 
 
==Proosa==
 
* Intelligentsus on inimese väljatulek tema enda põhjustatud [[sõltuvus]]est.
** [[Immanuel Kant]], "Vastus küsimusele: Mis on valgustus?", 1784
 
 
* Niiviisi lebades, tardunud [[pilk]] juhitud läbi akna, pole d'Artagnan enam [[sõjamees]], d'Artagnan pole enam paleeohvitser, vaid lihtsalt [[väikekodanlane]], kes kuidagi oleskleb lõunasöögist õhtusöögini ja õhtusöögist magamaminekutunnini. Ta on üks neist tublidest luustunud ajudest, kus ei leidu paigakest ainsagi mõttekese jaoks, sest [[mateeria]] luurab nii tigedalt arukuse väravatel ja valvab, et salakaubana mõttevarjugi koljusse ei toodaks.
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 393
 
 
* [[Jumal]]a [[idee]] ajendab loobuma [[arukus]]est ja [[õiglus]]est; see on kõige lõplikum inim[[vabadus]]e eitus ja lõpeb tingimata [[inimkond|inimkonna]] orjastamisega, nii [[teooria]]s kui ka [[praktika]]s.
* Ministrite kõnesid [[ajaleht]]edest lugevad härrasmehed pomisesid endamisi, et see või too [[minister]] on kahtlemata nupukas sell. Kuid see ei rahustanud neid. Härrasmehed nimelt kahtlustasid, et taibukus on mingil moel ebabritilik. Seda laadi rahutu, ettearvamatu [[andekus]] iseloomustas eelkõige Britannia verivaenlast, keiser [[Napoleon Bonaparte]]'i. Härrasmehed ei saanud seda heaks kiita. (lk 88)
** [[Mihhail Bakunin]], "Jumal ja riik" (1876)
** [[Susanna Clarke]], "Jonathan Strange ja härra Norrell", 1. osa, tlk Hana Arras, 2007
 
 
* "Lugemise asjas on meie poolt jumala seadus ja kord, mis selle katse vastu raiub. Vaadake, ta on meile juba emaihus andnud nii kõvad pead, et lugemaõppimine on meile ilmvõimatu asi. Mis teha, Mäkelä? Väga ebaühtlaselt langevad vaimuanded meie peade peale." (lk 102)
* Prantsuse koljumõõtjatel tekkis Gröönimaal tõsiseid probleeme. Nad töötasid [[teooria]] kallal, et inimese intelligentsi ja kolju suuruse vahel on lineaarne sõltuvus. Gröönlastel, keda nad käsitlesid kui [[ahv]]ide ja [[inimene|inimeste]] vahelist üleminekuvormi, leidsid nad maailma suurimad [[kolbad]]. (lk 16)
** [[PeterAleksis HøegKivi]], "PreiliSeitse Smilla lumetajuvenda", tlk [[Arvo Alas]],Friedebert VarrakTuglas, 19971966
 
 
* Et ma soovisin saada "arukaks", selles oli süüdi onu Anton. Kogu perekonnal — vanaemal, isal, emal —, kõigil oli [[loodus]]e poolt antud ilus [[nina]]; mind aga oli karistatud [[tšehhid|tšehhi]] ninaga, mis oli mu teise, tšehhi vanaema [[pärandus]]. Isa naeris mu üle ja arvas, et [[vihm]] sajab mulle ninna, nii väga olevat see taeva poole püsti.
:Kuid onu Anton uuris mind ühel päeval ja ütles siis: "Selle ninaga, mu laps, pead sa tingimata saama väga haritud ja arukaks naiseks". (lk 31)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981
 
 
 
 
* Intelligentsust on õieti kolm sorti: mõni [[inimene]] on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja; teine on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse; kolmas aga on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes.
* Kahe keele kõnelejana üles kasvavate laste kohta tuleb üldises arvamises ette teatud [[klišee]]sid. Näiteks väidetakse, et kakskeelsed lapsed on vähem intelligentsed. Mitmed [[intelligentsustest]]id ongi seda näiliselt toetanud. Aga sealjuures pole arvesse võetud, mis keeles seda intelligentsustesti anti. Keelest täiesti rippumatut intelligentsustesti pole veel õnnestunud leiutada. Aga [[New York|New Yorgis]] on tehtud katseid Puerto Rico päritolu lastega, kellele anti intelligentsusteste niihästi inglise kui ka hispaania keeles. Kui test oli inglise keeles, näitasid tulemused, et lapsed on keskmisest samavanusest New Yorgi kooliõpilasest paar aastat taga; kui test oli [[hispaania keel]]es, olid nad keskmisest samavanusest paar aastat ees.
** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]". Tõlkinud Henno Rajandi. Varrak 2005, lk 253-254
:Teine probleem intelligentsitestide tõlgendamisel on see, et kahte keelt kõnelev laps võtab keele kaudu osa kahest erisugusest kultuuriühiskonnast. Intelligentsustestid on kultuuriga lahutamatult seotud. (lk 11)
* [[Ilse Lehiste]], "Keelekontakt — keelekonflikt. Aulaloeng 21. mail 1997", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998
 
 
* [[Jumal]]a [[idee]] ajendab loobuma [[arukus]]est ja [[õiglus]]est; see on kõige lõplikum inim[[vabadus]]e eitus ja lõpeb tingimata [[inimkond|inimkonna]] orjastamisega, nii [[teooria]]s kui ka [[praktika]]s.
** [[Mihhail Bakunin]], "Jumal ja riik" (1876)
 
* Prantsuse koljumõõtjatel tekkis Gröönimaal tõsiseid probleeme. Nad töötasid [[teooria]] kallal, et inimese intelligentsi ja kolju suuruse vahel on lineaarne sõltuvus. Gröönlastel, keda nad käsitlesid kui [[ahv]]ide ja [[inimene|inimeste]] vahelist üleminekuvormi, leidsid nad maailma suurimad [[kolbad]]. (lk 16)
** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju", tlk [[Arvo Alas]], Varrak, 1997
 
* Kui võtta [[raamatukogu]]st ära intelligentsus ja [[teadmised]] – kui võtta ära [[eesmärk]], ''[[kasulikkus]]'', nii et seda täidavad üksnes suhkrustatud [[maiustus]]ed –, siis järgmise kokkuhoiupoliitika ringi ajal sureb raamatukogu ära.
:Mitte keegi ei võitle selle eest – mitte keegi ei saagi sellise koha eest võidelda. Kuidas saaks põhjendada rahakulutamist sellisele kohitsetud, ühesilbilisele, intellektuaalselt steriilsele kohale, kui on olemas [[haigla]]d ja [[kool]]id?
* [[Caitlin Moran]], [https://nosycrow.com/blog/what-have-they-done-to-my-library-caitlin-moran-s-latest-column/ "What have they done to my library?"], Nosy Crow, 21. aprill 2015 ([http://www.thetimes.co.uk/tto/magazine/article4410799.ece varem ilmunud] Times'is 18. aprillil 2015)
 
 
* Kahe keele kõnelejana üles kasvavate laste kohta tuleb üldises arvamises ette teatud [[klišee]]sid. Näiteks väidetakse, et kakskeelsed lapsed on vähem intelligentsed. Mitmed [[intelligentsustest]]id ongi seda näiliselt toetanud. Aga sealjuures pole arvesse võetud, mis keeles seda intelligentsustesti anti. Keelest täiesti rippumatut intelligentsustesti pole veel õnnestunud leiutada. Aga [[New York|New Yorgis]] on tehtud katseid Puerto Rico päritolu lastega, kellele anti intelligentsusteste niihästi inglise kui ka hispaania keeles. Kui test oli inglise keeles, näitasid tulemused, et lapsed on keskmisest samavanusest New Yorgi kooliõpilasest paar aastat taga; kui test oli [[hispaania keel]]es, olid nad keskmisest samavanusest paar aastat ees.
* "Lugemise asjas on meie poolt jumala seadus ja kord, mis selle katse vastu raiub. Vaadake, ta on meile juba emaihus andnud nii kõvad pead, et lugemaõppimine on meile ilmvõimatu asi. Mis teha, Mäkelä? Väga ebaühtlaselt langevad vaimuanded meie peade peale." (lk 102)
:Teine probleem intelligentsitestide tõlgendamisel on see, et kahte keelt kõnelev laps võtab keele kaudu osa kahest erisugusest kultuuriühiskonnast. Intelligentsustestid on kultuuriga lahutamatult seotud. (lk 11)
** [[Aleksis Kivi]], "Seitse venda", tlk Friedebert Tuglas, 1966
* [[Ilse Lehiste]], "Keelekontakt — keelekonflikt. Aulaloeng 21. mail 1997", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998
 
 
* Ministrite kõnesid [[ajaleht]]edest lugevad härrasmehed pomisesid endamisi, et see või too [[minister]] on kahtlemata nupukas sell. Kuid see ei rahustanud neid. Härrasmehed nimelt kahtlustasid, et taibukus on mingil moel ebabritilik. Seda laadi rahutu, ettearvamatu [[andekus]] iseloomustas eelkõige Britannia verivaenlast, keiser [[Napoleon Bonaparte]]'i. Härrasmehed ei saanud seda heaks kiita. (lk 88)
* Intelligentsus on inimese väljatulek tema enda põhjustatud [[sõltuvus]]est.
** [[Susanna Clarke]], "Jonathan Strange ja härra Norrell", 1. osa, tlk Hana Arras, 2007
** [[Immanuel Kant]], "Vastus küsimusele: Mis on valgustus?", 1784
 
 
* Kui võtta [[raamatukogu]]st ära intelligentsus ja [[teadmised]] – kui võtta ära [[eesmärk]], ''[[kasulikkus]]'', nii et seda täidavad üksnes suhkrustatud [[maiustus]]ed –, siis järgmise kokkuhoiupoliitika ringi ajal sureb raamatukogu ära.
* Intelligentsust on õieti kolm sorti: mõni [[inimene]] on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja; teine on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse; kolmas aga on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes.
:Mitte keegi ei võitle selle eest – mitte keegi ei saagi sellise koha eest võidelda. Kuidas saaks põhjendada rahakulutamist sellisele kohitsetud, ühesilbilisele, intellektuaalselt steriilsele kohale, kui on olemas [[haigla]]d ja [[kool]]id?
** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]"
* [[Caitlin Moran]], [https://nosycrow.com/blog/what-have-they-done-to-my-library-caitlin-moran-s-latest-column/ "What have they done to my library?"], Nosy Crow, 21. aprill 2015 ([http://www.thetimes.co.uk/tto/magazine/article4410799.ece varem ilmunud] Times'is 18. aprillil 2015)
 
 
* Et ma soovisin saada "arukaks", selles oli süüdi onu Anton. Kogu perekonnal — vanaemal, isal, emal —, kõigil oli [[loodus]]e poolt antud ilus [[nina]]; mind aga oli karistatud [[tšehhid|tšehhi]] ninaga, mis oli mu teise, tšehhi vanaema [[pärandus]]. Isa naeris mu üle ja arvas, et [[vihm]] sajab mulle ninna, nii väga olevat see taeva poole püsti.
:Kuid onu Anton uuris mind ühel päeval ja ütles siis: "Selle ninaga, mu laps, pead sa tingimata saama väga haritud ja arukaks naiseks". (lk 31)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981
 
==Allikata==