Egoism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida:
 
* [ja nii oli terve ta [[elu]] näide sellest, et] ilma [[armastus]]eta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus, et enesevihkamine on täpselt seesama, mis kõige hullem egoism, ja kutsub lõpuks täpselt sama õudse isoleerituse ja [[meeleheide|meeleheite]] esile.
** [[Hermann Hesse]], "[[Stepihunt]]", tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 49-52 1973, lk 11
 
 
* Kas [[autobiograafia]] on parim moodus oma egoismi [[patt]]u kahetseda? Kuna ma ei ole [[filosoof]], siis võin ma mõtiskleda maailma üle, toetudes ainult oma [[kogemus]]tele selles maailmas, ja ma tunnen, et lõpuks ometi on [[aeg]] enda üle mõelda. [---] Ma võiksin ennast nüüd tutvustada — esiteks ja eelkõige iseendale, mõtlen ma nüüd. Tuleb välja, et autobiograafia esitab kirjutajale üsna kummalisi nõudeid. Kui need [[sõna]]d mitte eriti kauges [[tulevik]]us ära trükitakse, võivad teised oma pealiskaudsuses tunda, et "pole mingit vajadust tutvustada", nagu rahvakogunemistel öeldakse. Kui kaua kestab sureliku [[kuulsus]]? Kuulsus, mis minul on, ei kesta kaua, aga kestab siiski. (lk 9)
** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu, 1996, lk 9
 
 
* Nukusirmi taga ei saa kujuneda egoistlik meeldiv tunnetus "mina kunstis", siin valitseb omakasupüüdmatu "minult nuku kaudu vaatajale". (lk 7)
** [[Dagmar Normet]], "Lo Tui", Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 7