Taimetoitlus: erinevus redaktsioonide vahel

* Niipea, kui ta oli Lucy tuppa astunud, lõi talle vastu vastik [[lehk]] - [[perekond]], kelle [[kelder]] asus Lucy toa all, olid [[taimetoitlased]], ja iga kord, kui oli [[sulailm]], muutus õhk siin üleval lausa läpatavaks. Vaene Lucy ei saanud ju üldse oma tuppa puhast õhku - eriline külm ja umbne õhk tungis sisse [[piimapood|piimapoest]],ja toiduaurud täitsid korteri, kui perenaine oma mitmesuguseid [[delikatess]]e valmistas - suurt ei aidanud ka see, kui Lucy oma hoovipoolse [[aken|akna]] lahti tegi.

** [[Sigrid Undset]], "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat 2003, lk 144

 

* Luule on juba loomult efemeersem ja eeterlikum element kui [[proosa]] ja [[Hasso Krull|Krull]] teeb teda täiesti programmiliselt veelgi õhulisemaks ja udusemaks. Kahtlemata on see üks tänavuse aasta tugevamaid ja huvitavamaid kogusid. Ja huvitavaks teeb teda ikkagi eelkõige luuletaja enda androgüünne, kuigi varjata püütud isik. Kuidas ta ka ei ründaks lüürilist kangelast iseendas ega jälestaks igasugust sentimenti, ometi on tulemus tihti vastupidine soovitule. Kõigepealt on Krull uuesti sündinud, heitnud kõrvale peiarliku Max Harnooni [[mask]]i, teinud pähe surmtõsise taimetoitlase ilme ja rändab veel vaid vabas looduses ravimtaimi, mürgijuuri ja iluelamusi otsides. Muidugi oli mul veidi kahju "Mustvalge" [[iroonia]] ja absurdihuumori kaotsiminekust. Vormilistest muutustest veel niipalju, et mässuline [[y]] on teisenenud akadeemiliseks ü-ks ja varem domineerinud puhas [[vabavärss]] või [[blankvärss|blankvärsid]] peavad taanduma rangelt [[riim]]i aetud luuletuste surve all. Selles on küll näha Parnassi mõju. Aga samas peab nentima, et värsi riimiline korrastatus ei päädi sugugi suurema musikaalsusega. Vastupidi, [[rütm]] on pinguldatud ja närviline nagu surija [[pulss]] ja süüdi on selles [[tsesuur]]i ülirohke kasutamine värsi sees.