Eestlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
31. rida:
:
:{{sõrendus|Olgem eestlased, aga saagem ka [[eurooplased|europlasteks]]!}}
* {{kas| Ilma oma rahvusliku liikumise ja kultuurita oleksid eestlased praegu samasugusel haridusjärjel kui [[setud]]. }}
** [[Johannes Aavik]], Harald Pello, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/138157 Rahvuslikust maailmavaatest], Kevadik, 1934, nr 2
* See oli Tartu, suurest Peipsi järvest ja Nõukogude Liidu piirist mitte kaugel asuv ülikoolilinn, kus ma kohtasin üht neist naistüüpidest, kelles kaasaegne tugev meesolend näikse leida võivat kõige eredamat vaimuilu ja suurimaid südamerõõme: see tüüp, tõu poolest sugulane Soomemaa soomlaste ja Doonau madjaritega, liigub skandinaavlaste, germaanlaste ja slaavlaste vahele jääval keskalal, oma nägu selle võimsa naabruse kiuste sajandite vältel siiski kaotamata.
:Need kaunid neiud, pigem šatäänid kui blondid, loomulike punahuulte ja loomuldasa roosade põskedega, pisut laiaõlgsed ja kitsapuusalised, sihvakate tugevate säärte ning kõrge ja vabalt kütkendatud rinnaga — säärased nad olid, need üliõpilasneiud, keda ma igal hommikul miinus kahekümne kraadise pakasega kohtasin jäistel tänavatel, mis viisid ülikooli ringauditooriumide ja laboratooriumide poole.
* [[Maurice Bedel]], "Eestlannad" esseekogust "Mémoire sans malice sur les dames d'aujourd'hui" (1935). Tõlkinud [[Jaan Undusk]]. Vikerkaar 2/1988, lk 50
* Igast käidavamast lõunamere jahi[[sadam]]ast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast, kes ootavad raha oma viimase artikli eest.
| |||