Eestlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
21. rida:
* [[Inimlikkus]] ja [[sallivus]] on selle plaani põhialused. Me arendame eestlust inimluse raames, mitte selle kulul. Plaanile ei hakka me elusat inimest ohvriks tooma. Iseäranis ei tohi see plaan kujuneda löögipuuks mingi kitsarinnaliste fanaatikute rühma käes, kõigi teisitimõtlejate vastu.
** [[Rein Taagepera]], "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45
 
 
* Otsime vastust eestluse klassikult [[Jakob Hurt|Jakob Hurdalt]], kes esimesena sõnastas üksikasjalikult eestlaste rahvusliku imaginatsiooni. Tema mõttearenduste lähtekohta otsides jõuame vääramatult [[Piibel|Piibli]] neljanda käsuni: sina pead oma isa ja oma ema austama, et sinu käsi hästi käib ja sina kaua elad maa peäl. Eestlus on seega esivanemate austamine, osadus ühe kindla rahvaga, millel pole algust ega lõppu, mis ulatub läbi aegade, on nagu jõgi, mis jääb alati samaks, hoolimata veepiiskade vahetumisest.
:Sellega on antud eestluse eetiline, tundeline ja ajaline parameeter — kõik võrdlemisi maksimalistlikult. Muidugi võime seda väljendada ka mõne teise kujundiga, kuid vaevalt jõuame sellega formuleeringuni, mida õpetatud mehed oleksid nõus teaduseks tunnistama. Ainult üks on kindel: sina pead oma vanemaid austama. [[Kümme käsku]] pole ju midagi muud kui kategoorilised imperatiivid, mis ei kuulu analüüsimisele. Nende taga on ainult ''spiritus Dei''. Seega peame nentima, et ka rahvus (eestlus) on kategooriline imperatiiv, kuid mitte mingi ebameeldiv sund, sest — nagu äsja leidsime — ta avab teed loovusele.
* [[Toomas Haug]], "Sajandipikkune palve". Vikerkaar 2/1988, lk 86