Ukraina: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
[[Pilt:Anastasiya_Markovich_Through_the_Centuries.jpg|pisi|Anastassia Markovitš, "Läbi sajandite" (2006)]]
'''[[Ukraina]]''' on [[Euroopa]] suurim [[riik]]. See asub Ida-Euroopa lauskmaal [[Must meri|Musta mere]] kaldal. Sealt sai alguse Kiievi-Vene suurrriik. [[Venelased|Venelastele]] meeldib seda tänase päevani enda omaks pidada, kuid [[ukrainlased|ukrainlastele]] ei meeldi see mõte mitte.
==Proosa==
* On tõsi, et Lääne-Ukraina on alati Kesk- ja Ida-Ukrainast erinenud. Lääne-Ukraina sattus [[Nõukogude Liit]]u alles pärast [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i sõlmimist 1939. aastal, aga Nõukogude Ukraina osa sai sellest tegelikult alles pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu. Veel kuni 1960. aastate alguseni kestis Lääne-Ukrainas [[partisanisõda]] kommunistide, NKVD üksuste ja Nõukogude võimu esindajate vastu. See sõda nõudis mõlemalt poolelt tuhandeid ohvreid. Kümneid tuhandeid arreteeriti. [[Mälestus]] sellest mitte ainult et ei ela tänaseni, vaid on Lääne-Ukrainas ka täielikult legaliseeritud. Tookord Nõukogude võimu vastu võidelnute nimesid kannavad tänapäeval [[tänav]]ad ja [[väljak]]ud. Lvivi oblastis Strõi linnas avati nõukogude võimu vastu võidelnud vastupanuliikumise juhi [[Stepan Bandera]] perekonnale pühendatud [[muuseum]]. [[Lviv]]is saab Lontski tänava türmi nimelises muuseumis külastada NKVD ja KGB [[vangikong]]e, kust käis läbi tuhandeid kommunismi vastu võidelnuid. Vastupanu kommunistlikule diktatuurile on Lääne-Ukrainas endiselt tugev. Tänapäeval avaldub see trotsis igasuguse diktatuuri vastu. On märkimisväärne, et Lääne-Ukraina vaim on viimase 20 aastaga jõudnud levida ka pealinna [[Kiiev]]isse ning teistesse riigi olulistesse piirkondadesse. (24. jaanuar 2014, lk 79–80)
* Laupäeval käisin küla [[postkontor]]is – mul oli vaja [[mädarõikaviin]]a osta. Seekord seda postkontoris aga ei müüdud. Kõik muu oli olemas nagu harilikult: [[päevalilleõli]], [[kalakonserv]]id, tatratang, [[margariin]]... Ma oleksin kangesti tahtnud postkontorist pudeli [[viin]]a ja [[postmark|postmargi]] osta, margi viinapudeli sildil ära tembeldada lasta ja siis kogu komplekti kellelegi mälestuseks kinkida. Mine tea, äkki muutub meie maa varsti tsiviliseerituks ja külapostkontorites alkoholi enam ei müüdagi??? Seda ma igatahes ei usu!!! Midagi peab ju minevikust alles jääma. Tõsi küll: mida vähem, seda parem! (3. märts 2014, lk 124)
* Sellepärast on praegu [[Putin]]i esmane ülesanne otsida võimalikke teid, et panna [[Euroopa]] ja [[USA]] [[Krimm]]i annekteerimist tunnustama. Selle probleemi lahendamiseks on aga vaid üks tee: organiseerida Ukrainas [[kodusõda]] ning venemeelsete, iseenesest mõistetavalt relvastatud aktivistide marss [[Kiiev]]i peale koos nende Vene kolleegidega. Kiievisse jõudes tuleks sel armeel kukutada "illegitiimne" valitsus ja presidendi kohusetäitja ning asendada need kaasatoodud "Ukraina rahva" esindajatega. Nende hulka võiksid kuuluda nii koos Janukovõtšiga maalt põgenenud ekspeaminister Azarovi valitsuse tuumiku liikmed kui ka kunagised Regioonide Partei liidrid, kes hetkel ülemraadas ei tööta, kuid pole ka Venemaale pagenud, vaid redutavad oma kodukandis Donetski oblastis. Seejärel kuulutaks uus valitsus välja "legitiimse" presidendi – Janukovõtši – täiesti võimalik, et mitte tegeliku, vaid pelgalt virtuaalse tagasipöördumise. Janukovõtš allkirjastaks Skype'i teel Moskvast uue sõprus- ja koostöölepingu Venemaa Föderatsiooniga. Selles seisaks, et Ukraina juhtkond on südamest rõõmus "põlise Vene ala" Krimmi tagasipöördumise üle emakese Venemaa rüppe ning palub käsitada Krimmi Ukraina kingitusena Venemaa Föderatsioonile – tänutäheks "kiratsevale" Ukrainale osutatud pikaaegse ennastohverdava hoolitsuse ning Ukraina riigi raugematu moraalse ja majandusliku toetamise eest ning ühtlasi ajaloolise [[õiglus]]e taas jalule seadmise märgina. Mis edasi saab, seda on, ma usun, hõlbus ette kujutada. [[Angela Merkel]], [[François Hollande]] ja paljud teised hingavad kergendatult ning asuvad, igaüks omaette, kibekähku ja valutult taastama oma majanduslikke ja finantsilisi sidemeid Putini Venemaaga. Nad ütlevad: "Hästi, inimesed, ongi kõik. See oli ainult väike arusaamatus purjuspäi. Teate küll, kuidas slaavlastel need asjad mõnikord käivad. Nüüd oleme jälle ära leppinud, kõigis küsimustes üksmeelele jõudnud ning võime niisugused pisiasjad nagu Krimm unustada." (21. märts 2014, lk 147–148)
** [[Andrei Kurkov]], "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest". Tõlkinud Anu Wintschalek. Äripäev, 2014
| |||