Sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
81. rida:
* Kuna võib üsna kindlalt väita, et [[vägivald|vägivalla]] eri vormid jäävad meid alati saatma, siis on üsna kindel, et sõdu peetakse ka edaspidi. Mitte ainult suguharude ammuse vaenu pärast, vaid reaalsete konfliktide tõttu, näiteks juurdepääsu eest [[vesi|veele]] või haritavale maale või siis lihtsalt territooriumi laiendamiseks, kui inimasutuse tihedus muutub väljakannatamatuks.
** [[Leszek Kołakowski]], "Mini wykłady o maxi sprawach" (1997–2003), "Miniloengud maksiprobleemidest", 2019, tõlkinud Hendrik Lindepuu, lk 88
* Suurte imede ja suure õuduse ees oleme abitud, h-moll missa ja suurte sõdade vastu on üksik inimene päris võimetu.
** [[Peter Høeg]], "Vaikne tüdruk". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 175
* Õigupoolest polegi olemas ühtegi halba ettekäänet mittesõdimiseks, sest sõda on halb.
* Ma ei kutsu kedagi üles vabatahtlikult sõtta asuma. Sõdimine on eluohtlik tegevus ja sellepärast peavadki riigid sõjavägesid, kellel muuhulgas on ka oskus sõjalise jõu kasutust piirata nii, et see poleks ülemäära eskaleeriv.
* Vaatame neid õudseid kaadreid, mis Ukrainast tulevad ja samal ajal miskipärast jutustame endale rahustavat lugu sellest, et me ise valime, millal Putin meid ründab, et see on meie kontrolli all. Seda otsustab alati ründaja, mitte rünnatav. Vastupidist väita on enese ette süüstamine sõja vallandamise pärast.
** [[Meelis Oidsalu]], [https://www.err.ee/1608523466/meelis-oidsalu-kui-tahame-putinist-lahti-saada-peame-moskvat-aitama "Kui tahame Putinist lahti saada, peame Moskvat aitama"], ERR, 07.03.2022
==Allikata tsitaadid==
| |||