Kuulujutt: erinevus redaktsioonide vahel

* Kui kõrvalises [[Serbia]]s üks [[ertshertsog]] mõrvati, paistis see väga kauge sündmusena[[sündmus]]ena, mis meile põrmugi korda ei lähe. Lõppude-lõpuks, [[Balkan]]il mõrvati alatasa keegi. Et see võiks puudutada meid siin [[Inglismaa]]l, näis täiesti uskumatu — ja ma ei räägi seda mitte ainult enese, vaid peaaegu kõigi seisukohast. Otsekohe pärast seda [[mõrv]]a kerkisid silmapiirile[[silmapiir]]ile nagu ähvardavad tormipilved. Ebatavalised kuuldused läksid liikvele — kuuldused sellest fantastilisest nähtusest — [[sõda|sõjast]]! Aga muidugi oli see ainult [[ajaleht]]ede jutt. Ükski tsiviliseeritud rahvas ei hakka ju sõdima. Sõdu polnud olnud juba palju aastaid; tõenäoliselt kunagi ei tule ka.

* Meid oli siin linnas palju, aga ometi nii vähe, et kiusasime üksteist kuulujuttudega. Ja puhas [[õnnetus]] kõlbab jututeemaks harva - parima maigu annab sellele ports saasta. (lk 66)