Helju Pets: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Helju Pets''' (sündinud 6. aprillil 1948) on eesti kirjanik. =="Klassikokkutulek Kassaris"== Tsitaadid väljaandest: Helju Pets, "Klassikokkutulek Kassaris", 2014. * Hurme istus ja hakkas fotoalbumit lehitsema. Ta ei olnud seda peaaegu nelikümmend aastat kapist välja võtnud. Oli unustanud kooliaegse albumi koos mälestustega. Album oli nahkköites, suur ja paks. Esialgu oli ema kleepinud fotosid mahukasse nahkköites albumisse, hiljem tegi Hurme seda ise. Esimese...'
 
Resümee puudub
93. rida:
* Hurme uuris uuesti klassiõde. Saledad jalad ja kõhnavõitu reied ei olnud kooskõlas ülemise kehaosaga. Hurmele tundus, et Raheli alumisse poolde oli unustanud end noorus, aga ülemine keha liikus selges rütmis kosumise ja vananemise suunas. (lk 125)
* [Rahel:] "Head inimesed jäävadki kogu eluks üksikuks. Halvad tormavad ühest abielust teise, aga tegelikult on nad ikkagi üksinda." (lk 127)
* Henna kamandas Silverit tooma veel klaasi viina. Silver tõi kinnise pudeli.
:Nähes uut pudelit, tahtis Moonika seda kohe enda kätte saada, kuid Henna jõudis ette.
:"Nüüd jood kultuurselt, teeklaasist. Sinu kultuur ongi selline."
:Ta valas klaasi täis, poetas tableti sisse. "Anna teine veel."
:"Ehk läheb paljuks," kohkus Rahel.
:"Elevandile on palju, aga temale mitte," vastas Henna ja teinegi unerohutablett sulpsas viina sisse. (lk 146)
* "Aga meil ei olegi ju erilist tselluliiti," avastas Rahel, "nagu tänapäeva noortel," ning uuris oma ja teiste reisi. "Ei ole jah," kinnitasid kõik, "ainult kõhuke teeb muret." Henna lisas kokkuvõtlikult: "Muidugi ei ole, sest meie ei ole nooruses joonud pepsit, pole söönud popkorni ega hamburgereid, meie toidus ei olnud säilitusaineid. Kasvasime puhta liha, leiva, saia, piima peal üles, magusatki saime jaokaupa. Oleme küll vormikad, see on naisterahva vananemisega kaasnev bioloogiline nähtus. Olete tähele pannud, et karvad kasvavad sinna, kus neid varem polnud. Jällegi bioloogiline nähtus. Meie organism ei tooda enam hormoone. Vaat nii on lood, kallid klassiõed." (lk 155)
* [Hurme:] Parem elada vähem, aga täisväärtuslikku elu, kui pikalt vireleda. Surema peab niikuinii ja see on minu oma tervis ning tahan normaalselt elada. (lk 156)