Klišee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link |
Resümee puudub |
||
8. rida:
:Esimene võimalik seletus oleks, et olemasolevaid võimalusi pole õpitud täiel määral kasutama, et neid suures osas isegi ei tajuta. Nõukogude-aegsed kinnismõtted pole hajunud, vaid painavad varjatud kujul ikka edasi. Täiesti vääramatu on [[arvamus]], et kui rääkida (mõelda, teha) kõike vastupidiselt sellele, kuidas oli "siis", jõuabki selle kaudu tõeni, Läände ja [[Euroopa]]sse. [[Sotsialism]] oli pahe: järelikult tuleb kõike teha teistmoodi. Kui sotsialism propageeris [[võrdsus]]t, pooldame meie [[ebavõrdsus]]t; kui sotsialism rahasuhteid tõkestas, siis meile dikteerigu kõike üksnes [[turg]] jne. Need klišeed tulid käibele paar-kolm aastat tagasi, kuid nad on visad muutuma - viies selleni, et sotsialismi eitamise tuhinas pikkamisi hakkab kaduma võime eristada head kurjast.
* [[Hasso Krull]], "Ükssarvede lahkumine". Eesti Ekspress 30. detsember 1994, kordustrükk raamatus "Katkestuse kultuur" lk 154-155
* Telliskiviseinal on välja pandud [[jalus]]te kollektsioon. Ning ühes vitriinis mitmesugused matenõud ja imitorud [[mate]] joomiseks. Ruumi põrandale on vaipadeks laotatud veise-, lamba- ja tallenahad. Taburetile on välja pandud sõiduvalmis [[sadul]], selle kõrval kaks hõbekaunistustega [[vöö]]d ning tupes gautšo [[nuga]]. Kõik [[Argentiina]]-teemalised klišeed on esindatud, mõtleb krimiuudiste noormees. Puudub vaid [[samba]]muusika, arutleb ta endamisi ning kahtlustab, et oleks nad tulnud nädalavahetusel, kõlaks küllap ka sambamuusika. (lk 277)
** [[Claudia Piñeiro]], "Betty Boop", tlk Maria Kall, 2016
| |||