Luule: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
19. rida:
* ''I wish our clever young poets would remember my homely definitions of prose and poetry; that is, prose = words in their best order; poetry = the best words in their best order.''
** Samuel Taylor Coleridge, "Lauakõned (1821–1834)", 12. juuli 1827
146. rida ⟶ 145. rida:
* Luulest on raske kirjutada nii, et tulemus poleks tühisõnaline, ainult väliselt kirjeldav või luulele mingit oma kinnismõtet pealesuruv. Selleks et luulest hästi kirjutada, tuleb vist pugeda [[luuletaja]] hinge, teha kindlaks need vedrud, mis selle tiksuma panevad. Ja selles ülesandes võib kergesti libastuda.
** [[Märt Väljataga]], intervjuu: Valner Valme, [https://kultuur.err.ee/906649/mart-valjataga-isegi-kui-konelejad-kaivad-alla-jaab-keele-ilu-puutumata "Märt Väljataga: isegi kui kõnelejad käivad alla, jääb keele ilu puutumata"], ERR, 01.02.2019
156. rida ⟶ 154. rida:
* ''Too many articles on battleships, not enough on poetry.''
** [[Katherine Maher]], intervjuu: Simon Garfield, [https://www.esquire.com/uk/culture/a34412278/wikipedia-at-20/ "What We Know And Can Agree On: Wikipedia At 20"], Esquire, 20. oktoober 2020
* "Luulega?" Ben muigas jälle. "Luulega on küll täbarasti. Ma ei ole suur luulesõber."
:"Arusaadav. Mehed ei loegi luuletusi samapalju kui naised."
:Ben oli aus: "Ma ei loe üldse. Minu jaoks on luule [[igavus|igav]]."
:"Igav? Nojah, võib tõesti igav olla," arutles Ines, "sest meeste hinges puudub sageli [[lüürika]]. Aga minul, tead Ben, minu hing on väga lüüriline."
:"Lüüriline hing on kaunis," täiendas Ben, "teeb ka naise kauniks." (lk 100)
* [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014
==Luule luulest==
| |||