Härrasmees: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
26. rida:
* Mr Eltoni väljavalitu Miss Augusta Hawkins on "uue raha" [[matslus]]e ja [[vulgaarsus]]e karikatuurne kehastus. Ta on pärit [[Bristol]]ist, mis oli tollal räpane sadama- ja tööstuslinn, mille rikkus pärines suuresti Atlandiülesest suhkru- ja [[orjakaubandus]]est. Südalinna kohal hõljusid klaasipõletustöökodade mürgised aurud ja suhkrutööstuse vägev lehk. [---] Seisuslikult on Mr ja Mrs Elton võrdsed, aga naisel puudub seltskondlik lihv. Nagu [[uusrikas|uusrikkale]] kohane, on ta ülepakutult riides, endast üliheal arvamusel, harimatu, taktitu ja häbematu. Näib, et tal on rohkem raha, kui Mr Eltonil, sest viimane on oma naisest vaimustuses ja joondub kõiges tema järele, kaotades oma viimasegi [[väärikus]]e. Kombekus ja hea toon asenduvad kiiresti kättemaksuhimulise [[väiklus]]ega, mis kulmineerub Harrieti väljakutsuva alandamisega [[ball]]il. Üks härrasmees ei saaks enam madalamale laskuda. (lk 541)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
 
 
* Portugallaste kindlustes istuvad nüüd [[hollandlased]]. Ka nemad jäävad 150 aastaks. Tapmised, põletamised ja vägivald on lõppenud. Hollandlased ei käitu kui saagiahned barbarid, vaid kui "džentelmenid", kes saart imetlusväärse virtuooslikkusega ekspluateerivad. Nad jätavad Kandy kuningale tema ameti ja au, ning kuigi neil tuleb tema vaenulikkust taluda, ei takista see neid talle hinnalisi kingitusi saatmast ja öid tema ustavateks alamateks nimetamast. Kannatlikult taluvad nad oma [[saadik]]ute solvamisi ja säilitavad isegi siis rahu, kui nood Kandy õukonnas eluajaks vangi või isegi surma mõistetakse. Hind, mida nad oma imestamisväärse [[kannatlikkus]]e eest nõuavad, on absoluutne õigus kogu [[kaubandus]]ele. Külmalt nõuavad nad, et kõik [[eksport|ekspordiks]] minevad kaubad neile ülimalt madalate <!--//--> hindadega kätte antakse. Kaneelimonopol kuulub neile. Kitsal maaribal piki rannikut tekivad [[kaneel]]iaiad, mida valvatakse äärmiselt hoolikalt. Kes julges üheainsagi taimekese omaenese kasuks ära müüa või kogemata mõnd oksakest vigastada, seda ootas [[surmanuhtlus]]. Pärlid, kalliskivid, elevandiluu — kõik, mis leitakse olevat väärtuslik või mis on saagiks langenud, kuulub hollandlastele. (lk 59-60)
** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973