Politsei: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida:
 
==Proosa==
* Tavaliselt eeldatakse, et me elame [[politseiriik|politseiriigis]], et kui sa lähed avalikku [[park]]i ja nõuad [[vägivallatus|vägivallatult]] süsteemi muutmist, siis tulevad [[Robocop]]id ja peksavad su läbi. Kui me mõnda aega Zucotti pargis olime [[meeleavaldus|protesteerinud]] ning seda polnud juhtunud, siis jõudis inimestele kohale: "Mida? Me tegelikult elamegi [[vaba]]s riigis? Me tohime protestida? Super!" Ja nad tulid [[tänav]]atele. Paar kuud hiljem muidugi ütles politsei, et ei, te olete asjast valesti aru saanud, see ei ole vaba [[ühiskond]], ja peksis kõik laiali.
** [[David Graeber]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/21527 "Anarhism, töö ja bürokraatia: Intervjuu Aro Velmetile"] Vikerkaar, 9/2020
 
* Kultuuripuhtuse otsimine võis kergesti hälbida õigelt rajalt, kõige venelasliku armastamine manduda [[välismaa]]lt pärit ja tundmatu tõrjumiseks. [[Antisemitism]]i vähktõbi oli levinud kogu üheksateistkümnenda sajandi [[Euroopa]]s, kuid [[Venemaa]]l kultiveeriti selle kõige ohtlikumaid haigusidusid. Tegelikult oli selle Vene vorm nii jultunud, et 1891. aastal pidas [[Aleksander III]] vend, suurvürst Sergei Aleksandrovitš [[Moskva]] kindralkuberneri kohale astumise eeltingimusena vajalikuks nõuda, et [[linn]] puhastataks [[juudid|juutidest]]. Veelgi üllatavam oli seik, et linnavõimud olid valmis kuuletuma, ning aastail 1891-1892 kihutas politsei kaks kolmandikku Moskva juudi populatsioonist [[kodu]]st välja.
** [[Catherine Merridale]], "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". Tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2014, lk 217
 
* Üks arutab endamisi: mina olen küllalt rüganud. Teine on tänulik [[pension]]i eest ja teeb [[töö]]d vabatahtlikult edasi. Need on kõige paremad inimesed. Nemad püüavad [[rahvas]]t kinni kus saavad, teevad asja pooleldi klaariks, sest päris klaariks teha on keelatud, ja [[riik|riigil]] on muret vähem. Seda nimetatakse kergenduseks, sest koorem riigi õlult kaob. Politsei peab kokku hoidma, pensionil olijad ka, sääraseid kindlaid mehi ei tohiks üldse pensionile saatagi. Nad on asendamatud, ja niipea kui mõni sureb, jääb järele tühi koht.
** [[Elias Canetti]], "Maailm peas", tõlkinud [[Toivo Tasa]]. Tallinn: Perioodika, 1983, lk 10
 
 
* Kas see oli lõppude lõpuks nii suur [[kuritegu]] minna sisse lahtisest [[uks]]est? Aga ma teadsin sama hästi, et mida väiksem [[eksimus]], seda valjem on politsei. Miks peakski politsei olema teistest inimestest erinev selles suhtes!
** [[Karl Ristikivi]], "[[Hingede öö]]", lk 88
 
 
* Karjuv ja vastupunniv tsiviilisik oli tumedanahaline mees, kelle [[nägu]] oli [[hirm]]ust [[valge]] nagu lubi. Ta silmad tõmblesid paanilises meeleheites, vehkisid nagu nahkhiiretiivad, ja mitu pikka kasvu politseinikku haarasid tal kätest ja jalgadest ja tõstsid ta üles. Ta [[raamat]]ud pudenesid maha. "Appi!" kisendas ta kiledalt omaenda tunnetesse lämbuval häälel, kui politseinikud ta [[kiirabiauto]] taha tassisid ja lahtistest ustest sisse viskasid. "Politsei! Appi! Politsei!" Uksed löödi kinni ja riivistati ja kiirabiauto kihutas minema. Politseinikest ümbritsetuna politseid appi kutsuva mehe naeruväärses [[paanika]]s oli mingi huumorivaene [[iroonia]]. Yossarian muigas kibedalt selle kasutu ja naeruväärse appihüüde peale ning taipas siis [[ehmatus]]ega, et sõnad olid mitmetähenduslikud, sai ärevusega aru, et need ei olnud vahest mõeldudki politsei kutsumiseks, vaid hoopis hukatusele määratud sõbra hauatagune hoiatus kõigile, kes ei olnud nuia ja relvaga politseinikud, abistatuna teiste nuia ja relvaga politseinike poolt.
26. rida ⟶ 23. rida:
:"[[Ninasarvik]]," ütles härra Holm.
* [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tlk [[Arvo Alas]], 1982
 
 
* Tilden oli olnud sõjaväes, siis aga anti talle justkui pensioni asemel Vahtkonna ülema ametikoht - ja ei ole hea, kui võmme juhib selline inimene. See tähendab, et ta ootab käske "võimudelt" ja ka täidab neid, samas kui Vimes pidas paremaks võimudelt küll käske oodata, kuid siis need käsud läbi tiheda terve mõistuse sõela lasta, lisades neile omalt poolt helde käega leidlikku
taipamatust ja võib-olla isegi algusjärgus kurtust, kui olukord nõudis, sest võimud laskuvad harva päriselu tasandile.
** [[Terry Pratchett]], "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 62
 
 
* Kultuuripuhtuse otsimine võis kergesti hälbida õigelt rajalt, kõige venelasliku armastamine manduda [[välismaa]]lt pärit ja tundmatu tõrjumiseks. [[Antisemitism]]i vähktõbi oli levinud kogu üheksateistkümnenda sajandi [[Euroopa]]s, kuid [[Venemaa]]l kultiveeriti selle kõige ohtlikumaid haigusidusid. Tegelikult oli selle Vene vorm nii jultunud, et 1891. aastal pidas [[Aleksander III]] vend, suurvürst Sergei Aleksandrovitš [[Moskva]] kindralkuberneri kohale astumise eeltingimusena vajalikuks nõuda, et [[linn]] puhastataks [[juudid|juutidest]]. Veelgi üllatavam oli seik, et linnavõimud olid valmis kuuletuma, ning aastail 1891-1892 kihutas politsei kaks kolmandikku Moskva juudi populatsioonist [[kodu]]st välja.
** [[Catherine Merridale]], "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". Tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2014, lk 217
 
 
* Tavaliselt eeldatakse, et me elame [[politseiriik|politseiriigis]], et kui sa lähed avalikku [[park]]i ja nõuad [[vägivallatus|vägivallatult]] süsteemi muutmist, siis tulevad [[Robocop]]id ja peksavad su läbi. Kui me mõnda aega Zucotti pargis olime [[meeleavaldus|protesteerinud]] ning seda polnud juhtunud, siis jõudis inimestele kohale: "Mida? Me tegelikult elamegi [[vaba]]s riigis? Me tohime protestida? Super!" Ja nad tulid [[tänav]]atele. Paar kuud hiljem muidugi ütles politsei, et ei, te olete asjast valesti aru saanud, see ei ole vaba [[ühiskond]], ja peksis kõik laiali.
** [[David Graeber]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/21527 "Anarhism, töö ja bürokraatia: Intervjuu Aro Velmetile"] Vikerkaar, 9/2020
 
==Luule==