Rahvas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Rahvas''' on teatud maa-ala, piirkonda või [[riik]]i asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, [[keel]]e, [[religioon]]i või [[kultuur]]iga inimestest.
 
* Väikseil rahvail on juba seetõttu avaram [[silmaring]], et nad ei pääse mööda teiste olemasolust.
** [[Uku Masing]] "Kiriku osa kultuurimandumisel", Akadeemia 1/1989, lk 144
 
* Mis on [[kodanlus]] ja mis on [[töölisklass|tööliskond]]? See on ainult halb ja kunstlik fiktsioon. Ei ole midagi nii kitsalt piiratud kodanlust ega tööliskonda, vaid on üksainus rahvas, mis koosneb rikkamatest ja vaesematest.
** [[Albert Kivikas]] "[[Nimed marmortahvlil]]"
 
==Proosa==
* Teatud rahva [[kultuur]]i mõistmine paljastab nende [[tavalisus]]e, vähendamata nende [[eripära]].
 
** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tlk Tanel Pern
* Niisiis oli Saint-Antoine'i eeslinn ja [[tänav]] rahvast tungil täis, sest tähtsate hukkamiste päevil jaguneb Pariisi elanikkond kahte liiki: ühed, kes tahavad näha hukkamõistetute möödumist — need on tagasihoidlikud ja õrnasüdamelised ning tunnevad äsja vastu filosoofilist huvi —, ja teised, kes tahavad näha hukkamõistetute surma —, need on sellised, kelle südamed janunevad vapustavaid elamusi. (lk 435)
* [Planchet:] Nüüd, kus mul on härra luba, ütlen talle kõigepealt, et seal on esiteks [[parlament]]."
:"Ja lisaks sellele?"
:"[[Sõjavägi]]."
:"Hüva. Kas näed veel mõnd takistust?"
:"Ja lõpuks rahvas."
:"On see kõik?"
:"Rahvas, kes kiitis heaks kadunud kuninga, praeguse kuninga isa kukutamise ja hukkamise ja kes ei taha oma teguviisi valeks tunnistada."
:"Sõber Planchet," sõnas d'Artagnan, "sa arutled nagu tainapea. Rahvas... rahvas on tüdinenud neist härradest, kes kannavad labaseid nimesid ja talle muudkui psalme laulavad. [[Laul]] lauluks, armas Planchet, aga ma olen tähele pannud, et rahvad armastavad laulda rohkem lorilaule kui vaimulikke viise. Meenuta Fronde'i, mida sel ajal lauldi? Oh, need olid ilusad ajad!" (lk 149)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
 
 
* Aga kas kehva [[Eesti]] hulk ka suureks ja vägevaks võib saada? Mina ei tea, armas küsija, mis sina tõsiseks suuruseks ja vägevuseks arvad. Minu mõtted sest on järgmised. Suurus ja vägevus on kahesugune rahvaseltsidel. Mõned on suured hingede arule ja vägevad poliitika väljal. Sedaviisi suureks eesti rahvas küll iialgi saada ei või. Tõine suurus ja vägevus on suurus ja vägevus vaimu asjades ja haritud elo poolest. Ka terve rahvas võib sedaviisi vaimu asjades ja haritud elo poolest tõeste suur ja vägev ja tõistele hapu taignaks olla, kes elo elama ajab. Sellesarnasest suurusest ja vägevusest ka oma jago osa saada pole ka eesti rahvale keelatud, kui aga ise tahame ja nimelt mehise meelega tahame.
** [[Jakob Hurt]], [https://blog.stat.ee/tag/maailm/ kõne "Meie koolitatud ja haritud meestest" Helmes], vkj (?) 6. juuli 1870
 
 
* Mis on [[kodanlus]] ja mis on [[töölisklass|tööliskond]]? See on ainult halb ja kunstlik fiktsioon. Ei ole midagi nii kitsalt piiratud kodanlust ega tööliskonda, vaid on üksainus rahvas, mis koosneb rikkamatest ja vaesematest.
** [[Albert Kivikas]] "[[Nimed marmortahvlil]]"
 
 
* Kogu meie rahvas, väikesest vanani, ootab ja nõuab ühte: [[reetur]]id ja [[spioon]]id, kes müüsid vaenlasele maha meie [[kodumaa]], lasta maha nagu roojased koerad. Nõuab meie rahvas üht: litsuge laiaks neetud kõnts!<br>Möödub aeg. Vihatud reeturite hauad kasvavad täis umbrohtu ja [[ohakas|karuohakat]], kaetuna ausate nõukogude inimeste, kogu nõukogude rahva igavese põlgusega.
** [[Andrei Võšinski]], kõne kolmandal Moskva protsessil
 
 
* Väikseil rahvail on juba seetõttu avaram [[silmaring]], et nad ei pääse mööda teiste olemasolust.
** [[Uku Masing]] "Kiriku osa kultuurimandumisel", Akadeemia 1/1989, lk 144
 
 
* Jälle küsimus, kas olla rahvas või provints? Olla provints näib odavamana. Kuid kas on? Rahad, mida ei kasutata omal maal, imbuvad ikkagi välja. Iga kord, kui hangime mujalt valmistehnoloogiat ja -kunsti, maksame. Iga kord, kui aju-haju kannab meilt ära haritlase, kingime teistele tasuta. Kui teistel meilt mingit tehnoloogiat ega kultuuri saada pole, kui meie neilt tippjõude vastu ei saa, siis on vahetuses puudujääk meie kahjuks. Asudes loovate rahvaste perre kindlustame seevastu ka oma majanduslikku heaolu. Olla maailma väljaimetav provints läheb kalliks. Olgem rahvas!
18. rida ⟶ 38. rida:
** [[Rein Taagepera]], "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45.
 
 
* Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat [[loodus]]t, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles [[keskkond|keskkonnas]] korralikult?
* Teatud rahva [[kultuur]]i mõistmine paljastab nende [[tavalisus]]e, vähendamata nende [[eripära]].
** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019
** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tlk Tanel Pern
 
 
* Rahva poolel olevad inimesed saavad lõpuks alati pettumuse osaliseks. Nad avastavad, et Rahvas ei ole tavaliselt tänulik ega edumeelne ega kuulekas ning ei oska tema heaks tehtut hinnata. Rahvas on tavaliselt hoopis kitsarinnaline ja konservatiivne ja mitte eriti tark - tarkus tekitab temas isegi umbusku. Ja nii olidki revolutsiooni lapsed silmitsi iidvana probleemiga: häda polnud mitte selles, et valitsus oli vale - see oli niigi selge -, vaid selles, et rahvas oli vale.
** [[Terry Pratchett]], "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 223
 
 
* Igal olendil ja igal kollektiivil on [[enesekaitse]] õigus. Igal rahval on õigus enesemääramisele, arengule, rahule ja julgeolekule. Sellest tuleneb muidugi ka iseolemise ehk identiteedi säilitamise õigus. Pikantne on, et selline rahvusvahelise õiguse säte on esimest korda fikseeritud alles 1981. aastal Inim- ja Rahvaste Õiguse Aafrika Hartas (''African Charter on Human and People's Rights''). Rahvas kui etniline kogum ei köitnud varem ilmselt kaasajal kehtiva rahvusvahelise õiguse loojate tähelepanu inimõiguste ja riikide õiguste varjus. (lk 8)
** [[Enn Tarvel]], "Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?", Tuna 3/2005, lk 4-9
 
 
* Kogu meie rahvas, väikesest vanani, ootab ja nõuab ühte: [[reetur]]id ja [[spioon]]id, kes müüsid vaenlasele maha meie [[kodumaa]], lasta maha nagu roojased koerad. Nõuab meie rahvas üht: litsuge laiaks neetud kõnts!<br>Möödub aeg. Vihatud reeturite hauad kasvavad täis umbrohtu ja [[ohakas|karuohakat]], kaetuna ausate nõukogude inimeste, kogu nõukogude rahva igavese põlgusega.
** [[Andrei Võšinski]], kõne kolmandal Moskva protsessil
 
* Iga inimene kannab endas oma [[lapsepõlv]]e ja iga rahvas kannab endas oma [[ajalugu]], kas ta seda endale teadvustab või mitte. Kui üks väike rahvas kaugeneb oma juurtest ja hakkab ihalema midagi [[võõras]]t, talle mitteomast, matkima teiste rahvaste [[kultuur]]i, siis teatud ajal võib ta jälle omakultuuri poole pöörduda, leida sealt ideid ja aineid uusloominguks ning tuge oma rahvuslikule [[identiteet|identiteedile]], nagu see sündis meil [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal.
31. rida ⟶ 56. rida:
 
 
* Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat [[loodus]]t, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles [[keskkond|keskkonnas]] korralikult?
* Niisiis oli Saint-Antoine'i eeslinn ja [[tänav]] rahvast tungil täis, sest tähtsate hukkamiste päevil jaguneb Pariisi elanikkond kahte liiki: ühed, kes tahavad näha hukkamõistetute möödumist — need on tagasihoidlikud ja õrnasüdamelised ning tunnevad äsja vastu filosoofilist huvi —, ja teised, kes tahavad näha hukkamõistetute surma —, need on sellised, kelle südamed janunevad vapustavaid elamusi. (lk 435)
** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019
* [Planchet:] Nüüd, kus mul on härra luba, ütlen talle kõigepealt, et seal on esiteks [[parlament]]."
 
:"Ja lisaks sellele?"
 
:"[[Sõjavägi]]."
:"Hüva. Kas näed veel mõnd takistust?"
:"Ja lõpuks rahvas."
:"On see kõik?"
:"Rahvas, kes kiitis heaks kadunud kuninga, praeguse kuninga isa kukutamise ja hukkamise ja kes ei taha oma teguviisi valeks tunnistada."
:"Sõber Planchet," sõnas d'Artagnan, "sa arutled nagu tainapea. Rahvas... rahvas on tüdinenud neist härradest, kes kannavad labaseid nimesid ja talle muudkui psalme laulavad. [[Laul]] lauluks, armas Planchet, aga ma olen tähele pannud, et rahvad armastavad laulda rohkem lorilaule kui vaimulikke viise. Meenuta Fronde'i, mida sel ajal lauldi? Oh, need olid ilusad ajad!" (lk 149)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
 
==Luule==