Hind: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Hind''' on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus [[raha]]s.
 
==Proosa==
 
* Juhani. Kuid teistsugust laulu oodaku Simeoni. Ah! ta salvigu oma [[selg]] karurasvaga, enne kui usaldab avada meie [[uks|ust]]. Talle kulub ära nahatäis, kulub tõesti! Müüa [[viin]], ja kui kõrtsmik on seganud selle päris viimaseks lörtsiks, osta see tagasi mitu korda kallima hinnaga, ja vahetada siis [[rukis|rukkikotid]] viimase ivani [[sigur]]ivee ning kalli, kalli [[siirup]]ilaga vastu, ühe sõnaga: kõik, mis aga [[vanker|vankrilt]] võis võtta, kulutada viina, siirupijoogi, [[sai]]a ning präänikute peale!
** [[Aleksis Kivi]], "Seitse venda". Tõlkinud [[Friedebert Tuglas]]. Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 224
 
 
* Ta tahtis koju. Ta tahtis koju nii väga, et hakkas selle mõtte juures värisema. Aga kui kojumineku hinnaks on heade meeste andmine öö meelevalda, nende haudade täitmine; kui hinnaks on see, et ta ei võitle kõigi nõksude abil, mida ta teab... siis on see hind liiga kõrge.
:Ta teadis, et see, mille ta vastu võttis, pole [[otsus]]. Kõik toimus palju sügavamal aju nendest piirkondadest, mis otsuseid teevad. See oli midagi, mis oli talle sünniga kaasa antud. Mitte kusagil pole ühtki maailma, kus Sam Vimes sellises asjas järele annaks, sest kui ta annaks, siis poleks ta enam Sam Vimes.
* [[Terry Pratchett]], "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 292
 
 
* [Ogion:] Kas sa ei ole kunagi mõelnud, et nagu [[valgus]]t ümbritseb [[vari]], nii käib ka võluväega kaasas hädaoht? Nõiakunst ei ole mäng, mida me mängime oma lõbuks või [[kiitus]]e pälvimiseks. Sa mõtle sellepeale, et meie [[kunst]]i iga [[sõna]], iga tegu lausutakse või tehakse kas hea või kurja teenimiseks. Enne, kui sa midagi ütled või teed, pead sa teadma hinda, mis sul maksta tuleb! (lk 22)
* See [[kalur]] oli sünge vana [[mees]]. Tema [[kaksteist]] jalga pikk klinkerplangutusega [[paat]] oli nii kiivas ja lekkiv, et see ei olnudki õieti enam merekõlblik, ent ta küsis selle eest kõrget hinda: aastase mereohutuse loitsu tema enda paadile, temale ja ta pojale. Sest Gonti kalurid ei karda peale mere midagi, isegi mitte [[võlur]]eid. (lk 114)
** [[Ursula Le Guin]], "Meremaa võlur]]. Tõlkinud Krista Kaer. Tallinn: Kunst, 1994,
 
 
* ... järsku langes [[raud]]ne eesriie ja [[vabadus]] tuli neile, kelle [[teadvus]] ei olnud vaba, ei olnud vabadusega harjunud, oli seda küll aga ihaldanud. [[Kirjandus]]es ei kohta aga kuuma teemat — mõtisklusi vabaduse hinna üle, ühe või teise [[rahvus]]e enesetunnet, inimest varakapitalistliku [[turumajandus]]e liistul. Arusaadavalt tendentslikult ja sageli suurenisti müstifitseeritud kujul räägivad kõigest sellest [[poliitik]]ud ja [[ajakirjanik]]ud, mitte aga [[kirjanik]]ud.
** [[Pärt Lias]], "Möödunud tulevik", Keel ja Kirjandus nr 8 /1993
 
 
* Ma võtan [[elu]] väga tõsiselt, kõlagu see nyyd kui õõnsalt tahes, aga ma ei luba endale õigust eluga mängida, sest iga nipernaaditsemise eest peab keegi, enamasti keegi teine, maksma topelt valusat hinda. Ja kuna mul pole mingit alust pidada ennast kellestki paremaks, siis pole mul selleks ka õigust. Nõus, ka mina pole eksimatu, teinekord võtavad mu vääratused suisa suure sigaduse mõõtmed, aga ma ei tee selliseid asju kunagi syydimatult ja põen neid kõiki enda sisemuses läbi.
** [[fs]], intervjuu: [[Asko Künnap]], [http://www.eki.ee/kodud/fs/AK-fs.htm "Kakskümmend aastat hiljem. Armastusest, hirmust ja eneseirooniast"]. Intervjuu [[Asko Künnap]]ile, ilmus ajalehes "Eesti Päevaleht" ("Areen", 2. juuli 2004).
 
 
* Nii nagu [[surm]]a hinda tuleks küsida surnutelt, saaksime keele [[väärtus]]t ehk kuidagi mõõta vaid selle kaudu, milline on [[keel]]e kadumise hind.
** [[Tarmo Soomere]], [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"], UT, 11/2019
 
 
* Tõepoolest on [[Eesti]] ja [[Euroopa Liit|EL-i]] jaoks globaalne [[konkurentsivõime]] tähtis, aga see ei tähenda konkureerimist madalaima hinna kategoorias. Seda ei suuda me juba ammu ja see ei saa ka [[eesmärk]] olla, sest sellega kaasnevad kehvad töötingimused ja madal palk. Euroopa konkurentsieelis peab olema mujal. Ka biolagunevad pakendid, mahetooted, [[käsitöö]] ja Eestis kasvatatud [[maasikad]] pole turul madalaima hinnaga, aga me ostame neid ikka. Me teeme seda, sest see vastab meie väärtushinnangutele, esindab midagi, mida tahame toetada ja mille [[tarbimine|tarbimist]] eelistame.
** [[Riina Sikkut]], [https://www.err.ee/1097908/riina-sikkut-palgalohe-ja-maasikad "Palgalõhe ja maasikad"], ERR, 04.06.2020
 
 
* Sisemist motivatsiooni [[looduskaitse]]ga tegeleda kahtlemata inimestel on ja häid peremehi leidub alati, kuid sellest ei piisa. Majandusotsustes, kui kaalukausil vaetakse kiiret tulu ja pikaajalist kahju, jääb ilma hinnasildi, [[hääl]]e ja kaitseta [[raunjalg]], [[lendorav]] või märgala alati kaotaja poolele.
* Looduskaitse, mis keskendub vaid kaitsealadele, on [[minevik]]. Kaitsealade hulk peab kasvama ja käekäik paranema, kuid vähegi turvalise [[tulevik]]u nimel peab kaitsealale iseloomulik väärtusruum kehtima ka mujal: [[loodus]] olema hoitud kõikjal ning saama iga otsuse tegemise juures prioriteetse koha. Sest loodusel on [[väärtus]], hind ja tähtsus ka siis, kui me ei ole seda osanud väärtustada, hinnata või arvesse võtta. Looduse hävimisel ja kahjustumisel on hind ka siis, kui me seda majandusarvestusse ei pane.
** [[Aveliina Helm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/hoia-mida-armastad-2/ "Hoia, mida armastad – 110 aastat Eesti looduskaitset"], Sirp, 07.08.2020
 
 
==Luule==
<poem>
Üks rikas [[kaupmees]] seisis
34. rida ⟶ 65. rida:
</poem>
* [[Jaan Bergmann]], "Lese silmapisar", rmt: "J. Bergmann'i Laulud", 1901, ''cit. via'' "Eesti ballaad", koostanud [[Arne Merilai]]
 
 
 
 
* [Ogion:] Kas sa ei ole kunagi mõelnud, et nagu [[valgus]]t ümbritseb [[vari]], nii käib ka võluväega kaasas hädaoht? Nõiakunst ei ole mäng, mida me mängime oma lõbuks või [[kiitus]]e pälvimiseks. Sa mõtle sellepeale, et meie [[kunst]]i iga [[sõna]], iga tegu lausutakse või tehakse kas hea või kurja teenimiseks. Enne, kui sa midagi ütled või teed, pead sa teadma hinda, mis sul maksta tuleb! (lk 22)
* See [[kalur]] oli sünge vana [[mees]]. Tema [[kaksteist]] jalga pikk klinkerplangutusega [[paat]] oli nii kiivas ja lekkiv, et see ei olnudki õieti enam merekõlblik, ent ta küsis selle eest kõrget hinda: aastase mereohutuse loitsu tema enda paadile, temale ja ta pojale. Sest Gonti kalurid ei karda peale mere midagi, isegi mitte [[võlur]]eid. (lk 114)
** [[Ursula Le Guin]], "Meremaa võlur]]. Tõlkinud Krista Kaer. Tallinn: Kunst 1994,
 
 
 
* ... järsku langes [[raud]]ne eesriie ja [[vabadus]] tuli neile, kelle [[teadvus]] ei olnud vaba, ei olnud vabadusega harjunud, oli seda küll aga ihaldanud. [[Kirjandus]]es ei kohta aga kuuma teemat — mõtisklusi vabaduse hinna üle, ühe või teise [[rahvus]]e enesetunnet, inimest varakapitalistliku [[turumajandus]]e liistul. Arusaadavalt tendentslikult ja sageli suurenisti müstifitseeritud kujul räägivad kõigest sellest [[poliitik]]ud ja [[ajakirjanik]]ud, mitte aga [[kirjanik]]ud.
** [[Pärt Lias]], "Möödunud tulevik", Keel ja Kirjandus nr 8 1993
 
 
 
61. rida ⟶ 79. rida:
</poem>
* [[Mari Vallisoo]], "Kaks kallimat" 2, kogus "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 315
 
 
 
 
72. rida ⟶ 88. rida:
</poem>
* [[Joel Sang]], Luulekogust "Vigade parandus" (1988)
 
 
 
82. rida ⟶ 97. rida:
</poem>
* [[Kristiina Ehin]], "Teatrisse ja tagasi" luulekogust "Janu on kõikidel üks" ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-9/ "Luulesalv"] Sirp, 27.03.2020)
 
 
 
 
* Ma võtan [[elu]] väga tõsiselt, kõlagu see nyyd kui õõnsalt tahes, aga ma ei luba endale õigust eluga mängida, sest iga nipernaaditsemise eest peab keegi, enamasti keegi teine, maksma topelt valusat hinda. Ja kuna mul pole mingit alust pidada ennast kellestki paremaks, siis pole mul selleks ka õigust. Nõus, ka mina pole eksimatu, teinekord võtavad mu vääratused suisa suure sigaduse mõõtmed, aga ma ei tee selliseid asju kunagi syydimatult ja põen neid kõiki enda sisemuses läbi.
** [[fs]], [http://www.eki.ee/kodud/fs/AK-fs.htm Kakskümmend aastat hiljem. Armastusest, hirmust ja eneseirooniast]. Intervjuu [[Asko Künnap]]ile, ilmus ajalehes "Eesti Päevaleht" ("Areen", 2. juuli 2004).
 
* Nii nagu [[surm]]a hinda tuleks küsida surnutelt, saaksime keele [[väärtus]]t ehk kuidagi mõõta vaid selle kaudu, milline on [[keel]]e kadumise hind.
** [[Tarmo Soomere]], [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019
 
 
* Tõepoolest on [[Eesti]] ja [[Euroopa Liit|EL-i]] jaoks globaalne [[konkurentsivõime]] tähtis, aga see ei tähenda konkureerimist madalaima hinna kategoorias. Seda ei suuda me juba ammu ja see ei saa ka [[eesmärk]] olla, sest sellega kaasnevad kehvad töötingimused ja madal palk. Euroopa konkurentsieelis peab olema mujal. Ka biolagunevad pakendid, mahetooted, [[käsitöö]] ja Eestis kasvatatud [[maasikad]] pole turul madalaima hinnaga, aga me ostame neid ikka. Me teeme seda, sest see vastab meie väärtushinnangutele, esindab midagi, mida tahame toetada ja mille [[tarbimine|tarbimist]] eelistame.
** [[Riina Sikkut]], [https://www.err.ee/1097908/riina-sikkut-palgalohe-ja-maasikad "Palgalõhe ja maasikad"] ERR, 04.06.2020
 
 
* Sisemist motivatsiooni [[looduskaitse]]ga tegeleda kahtlemata inimestel on ja häid peremehi leidub alati, kuid sellest ei piisa. Majandusotsustes, kui kaalukausil vaetakse kiiret tulu ja pikaajalist kahju, jääb ilma hinnasildi, [[hääl]]e ja kaitseta [[raunjalg]], [[lendorav]] või märgala alati kaotaja poolele.
* Looduskaitse, mis keskendub vaid kaitsealadele, on [[minevik]]. Kaitsealade hulk peab kasvama ja käekäik paranema, kuid vähegi turvalise [[tulevik]]u nimel peab kaitsealale iseloomulik väärtusruum kehtima ka mujal: [[loodus]] olema hoitud kõikjal ning saama iga otsuse tegemise juures prioriteetse koha. Sest loodusel on [[väärtus]], hind ja tähtsus ka siis, kui me ei ole seda osanud väärtustada, hinnata või arvesse võtta. Looduse hävimisel ja kahjustumisel on hind ka siis, kui me seda majandusarvestusse ei pane.
** [[Aveliina Helm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/hoia-mida-armastad-2/ "Hoia, mida armastad – 110 aastat Eesti looduskaitset"] Sirp, 07.08.2020