Åsa Hellberg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
58. rida:
* [Sam:] "Ma olen õigete naiste leidmises üsna kehv."
:"Seda ma küll ei usu. Sa oled arvatavasti meelega valesti valinud," ütles Elsa, murdis väikese tüki saia ja pistis selle suhu, enne kui kohvitassi tõstis.
:"Arvad nii?"
:"Arvan küll," ütles Elsa ja pani tassi lauale.
:"Aga miks?"
65. rida:
:Seitse kilo mõne nädalaga. Hea, et murtud süda vähemalt figuurile hästi mõjub, mõtles ta väsinult ja tõusis püsti. (lk 39)
* Nad noogutasid teineteisele, nagu olnuksid teretuttavad. Ometi tundis ju Carina iga sentimeetrit ta kehal. Kui palju kordi oli ta vedanud sõrmed läbi mehe kaelal olevate lokkide? Carina armastas ta juukseid - neid, mis veel alles olid. Tal oli kaelas lips, mille Carina talle sünnipäevaks oli kinkinud, aga pintsak oli uus. Ja juuksevärv. Mida ta teinud oli - tema, kes ta oli olnud nii kena oma hallinevate juustega! Parem oli vait olla, et mitte teda liigselt ärritada. Andrew toon temaga rääkides oli olnud järsk, ta teatas vaid, et tahtis lahutada, ja see tegi haiget iga kord, kui mees suu lahti tegi. Ühtki sõbralikku sõna temalt enam ei tulnud. Ta hääletoon oli külm ja võõras.
:Kui see olnuks vaid üks afäär. Ta oleks aru saanud, et pika abielu jooksul üht-teist juhtuda võib, aga mitte midagi säärast, et hakatakse lahutama. Nii poleks tohtinud see minna. <!--//-->Mees oleks võinud kõhelda, kas jääda või minna, armastada mõlemaid, aga erineval moel. Ja siis ahastades Carinaga koos kaalust alla võtta, mitte olla sellises heas toitumuses, nagu ta nüüd oli. Tegelikult kergelt paks. Paks oma väga kummalist värvi juustega. Sellele peab ta nüüd keskenduma. Mitte sellele, kuidas ta igatseb mehe käsi, mille igal sõrmel on tumedad udemed. Ja ta käeselgasid. Carina armastas mehe käsi. Need olid ilusad. Ja hästi hooldatud. (lk 39-40)
<!--//-->Mees oleks võinud kõhelda, kas jääda või minna, armastada mõlemaid, aga erineval moel. Ja siis ahastades Carinaga koos kaalust alla võtta, mitte olla sellises heas toitum uses, nagu ta nüüd oli. Tegelikult kergelt paks. Paks oma väga kumm alist värvi juustega. Sellele peab ta nüüd keskenduma. Mitte sellele, kuidas ta igatseb mehe käsi, mille igal sõrmel on tumedad udemed. Ja ta käeselgasid. Carina armastas mehe käsi. Need olid ilusad. Ja hästi hooldatud. (lk 39-40)
* Carina Lauritzen, varem proua Cody, kirjutas läbi lugemata alla.
:Seejärel läks ta kinno. "Parim hotell terves Indias". Võib-olla nii ta ükskord oma elupäevad lõpetabki - üksipäini mingis India hotellis.
:Ta tundis [[Judy DenchiDench]]i mängitud naisele nii südamest kaasa, et hakkas nutma. Ta nuttis nii, et nina paistetas kahekordseks, ega suutnud lõpetada ka siis, kui film läbi sai. Ja kui ta oma peagi müüki minevasse majja tagasi jõudis, nuttis ta lohutamatult edasi. Vaene, vaene Judy Dench. (lk 40)
* Kui Carina järgmisel hommikul ärkas, oli see möödas. Ta ootas tühjusetunnet, aga ainus, mida ta tundis, oli nälg. Peekoniviile praadides teadis ta, et nutud on nüüd nutetud. Mees ei tahtnud teda ja see oli kohutavalt kurb, aga tema ei saanud sinna midagi parata. Kui tal veaks, oleks tal elada veel kolmkümmend suurepärast aastat ja ta ei kavatsenud lasta oma kurvalt lõppenud abielul seda ära rikkuda. Kolmkümmend aastat ei tähendanud midagi. Aastad läksid nüüd pöörases tem postempos ja kui Andrew tundis rohkem rahuldust seemnemugulatest kui oivalistest, võiga praetud kartulitest, siis lasku käia. (lk 40)
* Carina teadis, et kui nad Isabellaga tahavad kellegagi tuttavaks saada, leiavad nad sellest piirkonnast hulgaliselt meeldivaid, lahutatud mehi. Praegu mõtles ta sellele küll vastikusvõdinaga, kuid loodetavasti see muutub. Ta ei kavatsenud surmani tsölibaadis elada. Ta ei tee ju sama viga, mida Isabella, ega hakka oma eksmehe armukeseks. Ei, selleks otstarbeks peab ta leidma kellegi teise. Muidugi tundus see väga imelik. Ta oli seksinud üldse kokku nelja meesterahvaga. Kolm neist olid tal olnud enne kahekümnendat eluaastat. Ta oli kolmekümne aasta jooksul rahuldunud Andrew'ga ja tal polnud aimu, kuidas teised mehed funktsioneerivad. Või kuidas funktsioneerib tema ise teiste meestega. Jäi üle see vaid ära näha sel päeval, kui see mõte enam iiveldama ei aja. (lk 41)
* Ta oli kaalunud, kas minna tööle mõnda teatrisse - rohkem selleks, et midagi teha oleks -, aga vaid mõte sellele, et peaks seal grimeerima tigedaid, kohutavalt närvihaigeid näitlejaid, ajas tuju halvaks. Parem oli kodus püsida ja olla õnnelik. (lk 42)
112. rida ⟶ 111. rida:
* "Kes teine peale sinu suudaks meid vaos hoida, kulla Svartman," kudrutas ta filmipartner, kes alates sellest, mil nad viieteist aasta eest koos mängisid, mehega rääkides ikka sama hääletooni kasutas, isegi siis, kui nad parasjagu ei filminud. Näitlejana oli naine suurepärane ja kindlasti oli mees korraks tundnud mingit värinat, kui vändati nende esimest kaunis intiimset stseeni palju aastaid tagasi, aga selleks ajaks, kui filmivõtted läbi said, oli mehel kõik möödas. See, et naine oleks meelsasti valmis rohkemaks, kui kaamera ees teha tuli, oli väsitav, sest ta ei leppinud mehe äraütlemisega, vaid jätkas nii, nagu oleks mees palunud tal edasi sädistada, et võib-olla siis tema aluspükstes midagi ehk toimubki.
:Selles osas ei toimunud momendil absoluutselt mitte midagi ja C. G. oli veendunud, et ei leidu kedagi, kes suudaks ta mehelikkuse surnust üles äratada. Igal juhul ei suutnud seda mingi lalisev näitlejanna. (lk 71)
* Pärast Iirimaa eraldatuses ainult kolleegidega veedetud kaht nädalat lootis C. G. Londonist palju. Nood rohelised künkad olid kahtlemata olnud kaunid, aga sellel, kui palju rohtu inimene taluda suudab, on ikkagi piirid. (lk 71) Avastseeniks, kus mees täie galopi pealt naiskaskadööri hobuselt maha tõmbab, tuli teha kakskümmend duublit, aga seejärel klappis stseen täpselt režissööri plaaniga. Nad oleksid vabas õhus filmimist jätkanud, aga vaja oli rohkem vanu kivihooneid inglispärases maakohas. Taevale tänu leiti üsna Londoni lähedalt suurtalu, mis vastas soovidele.
Avastseeniks, kus mees täie galopi pealt naiskaskadööri hobuselt maha tõmbab, tuli teha kakskümmend duublit, aga seejärel klappis stseen täpselt režissööri plaaniga. Nad oleksid vabas õhus filmimist jätkanud, aga vaja oli rohkem vanu kivihooneid inglispärases maakohas. Taevale tänu leiti üsna Londoni lähedalt suurtalu, mis vastas soovidele.
* C. G. tahtis näha teisi inimesi. Nii ei saanud ta aru, mida juhtkond oli mõelnud, kui broneeris kogu grupi jaoks ühe Bed & Breakfasti. Raha kokkuhoidmine näitlejate mugavuse arvelt võis krahhiga lõppeda. Teatud isikutele piisas väikseimastki põhjusest, et end maani täis juua, ja tõsiasi, et sa ei saanud minna vannituppa, kui sul seda vaja oli, võis täiesti normaalse inimesegi hulluks ajada, mida siis veel egotsentrilisest geeniusest rääkida. (lk 71)
* Nagu C. G. aimas, polnud mõned neist suutnud eelmisel õhtul pudeleid rahule jätta, ja ta teadis, et kui see juhtub veel kord, siis saadetakse need, kes pole end taltsutada suutnud, ära koju.
126. rida ⟶ 124. rida:
:Igal juhul poleks see esimene kord. Ta oli tervitanud rõõmsalt nii Ulf Brunnbergi kui Christina Schollini, uskudes esimese hooga, et nad on tuttavad. See oli ühel laupäeval NK kaubamajas. Praegu ei suutnud Elsa kuidagi meenutada, miks ta seal oli. Talle ei meeldinud ju üldse kesklinna kaubamajad, tema eelistas eeslinna. Farstas ei juhtunud kunagi sellist eksitust, et võis naabreid kuulsustega segi ajada, sest kuulsused ei sõitnud kunagi Enskedest lõuna poole. (lk 79)
* Elsa tegi, nagu kästi. Oli hea, et ta oli millegi otsimist harjutanud. Ta oli endiselt veidike hirmul, et arvuti võib rikki minna, kuigi Claes oli öelnud, et põhimõtteliselt pole see võimalik, kui ta oma viirusetõrjet <!--//-->vahel uuendab. Ja kui ta ei vasta imelikele meilidele. Nüüd ei vastanud Elsa enam mitte millelegi, sest ükski ta sõpradest ei kirjutanud talle e-posti. Endast andsid nad teada jõulukaartidega. Ja Elsa ise polnud muidugi raasugi parem. Tema saatis samuti jõuludeks kaardid. Ja vahel sünnipäevadeks. (lk 80-81)
* [Elsa:] "Mul on ka "[[Tuulest viidud (film)|Tuulest viidud]]"."
:"Oi, [[Clark Gable]]!" ütles Siri, kes samuti köögist ära oli tulnud. "Kahju, aga tal olevat olnud kohutav hingeõhk."
:"Kelle pärast sul kahju on?"
:"Vivieni ja kõigi naiste pärast, kes teda suudelda tahtsid. Minagi oleksin tahtnud," ütles Siri ja vaatas unistava pilguga DVD ümbrist. "Ta oleks võinud mu maha murda täpselt samamoodi, nagu ta tegi Scarletiga, ja ma usun, pagan võtaks, et ma oleksin selle välja kannatanud isegi siis, kui ta poleks enne piparmünditropse imenud." (lk 81)
165. rida ⟶ 163. rida:
:"Kas ta polnud teie endine naine?" Tõesti imestamisväärne, kui ruttu mõnel sõrmus tagasi sõrme libises. (lk 102)
* [Carina:] "Mida?! Teie kaks?! Ma usun tõepoolest, et ilm on hulluks läinud. Te olete olnud mu ideaalpaar. Kurb kuulda, Lars. Kuidas sa end tunned?"
:"Suhteliselt hästi. Me pole vaenlased, aga võib ehk nii öelda, et kaalume muid alternatiive."
:"Ah soo. Mida see võiks tähendada? Et see on okei, et te ringi lasete?"
:"Umbes nii." (lk 105)
177. rida ⟶ 175. rida:
:"Väga huvitav, miks siis nii?"
:"Noh," ütles mees oma kõhtu sügades, "meile on teada, et kui tuleb paar, siis saab see mulle, aga kui on üksik mees, siis läheb see loomulikult Wattsile." <!--//-->
:"Mida te sellega öelda tahate?" Sam muutus uudishimulikuks, miks too Robert talle nii kergelt firmasaladusi paljastab. "Kas ta flirdib oma klientidega?"
too Robert talle nii kergelt firmasaladusi paljastab. "Kas ta flirdib oma klientidega?"
:"Ei, jumal hoidku, seda ei söandaks ma iial öelda," ütles Robert ja tõstis üles kaks ristatud sõrme. "Aga muidugi on imelik, et Wattsi boonused on kolm korda suuremad kui minu omad ja et ta võtab puhkusi ja teeb nädalalõpureise sinna ja tänna, kui meie ülejäänud peame olema rõõmsad, et suudame oma peret ülal pidada." (lk 124-125)
* Sam oli üllatunud, kui tema ees avanevat ruumi nägi. Kui see on kellegi hispaanlase töö, siis on ta seda hästi teinud, mõtles Sam, kui suures korteris ringi vaatas. Võib-olla polnuks õige öelda, et see oli mugav, aga firmal, kes selle sisustas, oli igal juhul oma kindel kontseptsioon olnud. Soe värviskaala kulges ühest ruumist teise ja isegi köök polnud valge. See oli mõnus, samuti puitpõrand. Ainus, mis oli maitsetu, üleliia toretsev, oli vannituba. Kuidas võis keegi valida kuldseid kraane, see käis Samil üle mõistuse, aga kõige muu kõrval oli see tühiasi. (lk 125)
210. rida ⟶ 207. rida:
* Carina oli kuulnud niisugustest asjadest räägitavat. Kuidas uus naine, kes oli pugenud abiellu ja end mõnusalt sisse seadnud, pidas täiesti normaalseks, et tema ja mehe endine naine võiksid sõbrannade kombel lobiseda ja kohvitades mehe äparduste üle naerda. (lk 139)
* "Kakskümmend aastat," ütles Mary. "Te olite abielus kakskümmend aastat."
:Carina puhkes naerma. "Kas nii ta ütleski? Kui vana sa arvad ta olevat?"
:"Nelikümmend viis."
:See siin oli ju tegelikult väga naljakas. Andrew oli kümme aastat oma vanusest maha kriipsutanud ja nüüd seisis ta endine naine köögis ja tõi tõe päevavalgele.