Helmi Mäelo: erinevus redaktsioonide vahel

 

 

* Kui mingi suur ja sügav aade on käinud läbi oma esimese astme, on küpsenud ja selginud mõne andeka kaugenägelikuma üksikisiku peas ja südames, on sealt siirdunud avalikkuse karmi võitlusväljale, kus ta esialgu on leidnud tugevat vastuolu ja vaid väheste sallimist, on {{Sõrendus|ometi}} selge, et tuleb aeg, varem või hiljem, mil ta sammub võiduteed. (lk 3)

* Eks meie tea ka, et suurima hulga inimeste meeli ei liiguta {{Sõrendus|ühiskondlikud}} probleemid. Elatakse elu lühinägelikult, mõeldes, et isiklik heaolu on kindlustatud igaveseks. (lk 4)

* Meie, tänapäeva inimesed, ei ole midagi muud kui vaid sõdurid ühises aatevõitluse armees. Meie seisame siin õlg õla kõrval ja tahame igaüks üksikisikuna luua väärtuslikku ühiskonda kõigi eelpoolloetletud hüvedega. See ei ole kerge, see nõuab meilt endilt suurt endatundmist, endasalgamist, endavalitsemist ja endakriitikat. See kohustab meid ilma ühegi omakasu püüdeta ühte kuuluma, elame kas linnas, alevis või maal. See kohustab meid leidma eneses õige vabaduse mõiste, mis ei ole sõltuv ei kannatustest ega kõrkusest meie ''parima mina'' vastu, vaid on meie seesmine seadus, mis kannab vastutust enese ja ligimese eest. See kohustab meid kasvatama endast üleoleku vaimu ja süütama eneses tule, mis põleb selgelt. (lk 8)

* Inimese loomus on juba selline, et teda kergesti ahvatlevad pahed ja üleaisalöömised. (lk 10)

* On igivana mõiste, et mees langeb selleni tasemeni, milleni naine, muidugi üldmõistes, ta langemist sallib. (lk 12)

* Mis võib siis üksikisik teha? Ta võib palju teha! Juba oma elava eeskujuga on tal oma ümbrusele suurem mõju kui ta seda ise aimab. (lk 12)