Hamlet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''"Hamlet"''' on William Shakespeare'i näidend (tragöödia), mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma v...' |
Resümee puudub |
||
16. rida:
*Eks juhtu tihti näha inimest,<br />kes põeb mõnd külgesündind loomuviga,<br />mis polegi ta süü, sest ükski olend<br />ei saa ju sünnipära valida:<br />kas vohab väga mõni kalduvus<br />ja lõhub aru tõkestavad kantsid,<br />või mõni harjumus ehk liialt rikub<br />head kombesiledust; sel inimesel<br />kel peal on üheainsa pahe pitser,<br />ükskõik kas loomu värv või juhu märk,<br />võib olla ingelpuhtaid voorusi<br />nii ohtralt, kui vaid inimesse mahub, -<br />ent ainsa vea eest mõistab teda hukka<br />maailma arvamus, sest kübe halba<br />teeb kahtlaseks ta ülla olemuse<br />ta enda häbiks.
**Hamlet
=== Teine vaatus ===
* Arutada,<br />mu kõrge kuningas ja auväärt emand,<br />mis olgu majesteet ja mis on kohus,<br />miks päev on päev, öö - öö, ning aeg on aeg,<br />on päeva, ööd ning aega raisata.<br />Et lühidus on vaimukuse hing,<br />ent venitatus - kest ja välisehe,<br />teen lühidalt: te auväärt poeg on hull.<br />Hull, ütlen; sest kui määratleda hullust,<br />mis on see muud kui lihtsalt olla hull?<br />Kuid olgu.
**Polonius, teine stseen
*Sa kahtle, kas täht on tuli,<br />kas päike liigub veel,<br />kas tõde pole suli,<br />kuid usu - on truu mu meel.
** Hamleti kirjast Opheliale (ette luges Polonius), teine stseen
*Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks.
**Hamlet, teine stseen
* Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui piiritu võimeis, kujus ja liigutusteis, kui sihiteadlik ja imetlusväärne tegudes, kui sarnane inglile mõistmiselt, kui sarnane jumalale: maailma ilu, kõige elava tipp; <nowiki>[...]</nowiki>
** Hamlet,teine stseen
=== Kolmas vaatus ===
*Olla või mitte olla - see on küsimus.<br />Mis oleks üllam - vaimus taluda<br />kõik nooled, mida vali saatus paiskab,<br />või, tõstes relvad hädamere vastu,<br />vaev lõpetada? Surra, magada -<br />muud midagi, sest nõnda uinudes<br />kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret,<br />mis meie liha pärib looduselt.<br />See oleks lõpetus, mis hardasti<br />on ihaldatav: surra, magada!
**Hamlet, esimene stseen
== Välislingid ==
| |||