Tiina Alvarez: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Tiina Alvarez''' (Tiina Viir; sündinud 29. aprillil 1964) on Eesti kirjanik. =="Metsas on põnev"== Tsitaadid väljaandest: Tiina Alvarez, "Metsas on põnev", 2018. * Kas te, inimesed, siis ei tea, et meie, kitsed, liigume tavaliselt karjas ja kui üks meist ületab sõiduteed, siis ilmuvad sageli teine ja kolmaski. Meie pole autoteid välja mõelnud ja liiatigi pole meil juhiluba, et nende sõiduriistadega sõita. Sõiduteed lihtsalt jäävad meie tavalistele rännu...' |
|||
23. rida:
* Maarja jõuab oma kaskede juurde. Need on temanimelised kased - maarjakased ehk karjala kased, mõne tüvi on rohkem ja teisel vähem mühklik. Isa istutas need siis, kui Maarja sündis. Ta istutas need salaja vanaisa riigistatud <!--//-->maale. Siis ei osanud keegi unistadagi, et mets ükskord päriselt jälle perekonna kätte saab, aga ei kaotatud siiski lootust. Maarja sai puude järgi endale ka nime. Puud on teda elus üldse palju õpetanud. Kui teised inimloomad Maarjale liiga kipuvad tegema, naine seisatab ja sõnab mõttes: "Kasva, kasva koorekene..." Nii tunneb ta ennast paksu kaitsva kestaga kaetuna ning solvangud, salakavalad sepitsused ja õelus ei mahu kestast läbi. Nii tugevalt tunnetab Maarja puude lähedust. (lk 14-15)
* Karl jääb õhtuti ruttu magama, aga Maarjal ei tule und, ta tahaks mehega maailmaasju arutada, sest nii palju on mõtteid ja nii palju oleks vaja rääkida. Maarja teab enamvähem, mida Karl talle vastaks ja nii räägibki Maarja mõttes iseendaga ja võtab otsuseid vastu. (lk 18)
* Meestel on ju oma mõttemaailm, mis naiste omast oluliselt erineb. Lisaks mõttemaailmale ei tunne naine meeste ärimaailma. Kui tema noor oli, siis sellest küll veidi teati, aga igapäevajutuks polnud see küll kaugeltki mitte. Talus on rahaasju ikka Karl ajanud, Maarja meelest pole see sugugi teisi töid-tegemisi seganud. Maarjagi on tallu mammonat sisse toonud, aga rahakott on ikka Karli käes olnud. Karl ei saagi ilma punnis rahakotita edasi liikuda. Raha annab talle justkui julgust ja kindlustunnet juurde. Seda sama kindlustunnet, mida joodikust isa norimise ja jõhkra käitumisega tekkida ei lasknud. Seda see Karl siis aina taga otsib, rahakotti keha ligi litsub ning ennast ja teisi tööga takka piitsutab. (lk 21)
| |||