Bobbie Ann Mason: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
77. rida:
* Kord tuli tal kirjutada kirjand teemal, mis raamatut ta tahaks endale kaasa, kui peaks sattuma üksikule saarele. See oli tobe teema. Oli äärmiselt ebatõenäoline, et keegi nende klassist üksikule saarele satuks. Preili Castle oli soovinud, et nad valiksid mõne Shakespeare’i näidendi või Piibli, ent Sam oli põikpäiselt valinud sõnaraamatu. Sam mõtles, et oleks üsna paranoiline ringi käia lemmikraamatuga seks juhuks, et satud üksikule saarele. Kui ka nii juhtuks, on raamatust ammu villand. Sõnaraamatu abil võiks ta kirjutada just niisuguse raamatu, nagu ise tahab. (lk 114)
* Sülelaps on oma veidra lõhna ja tukslemisega rohkem taime kui inimese moodi — nagu öösel kiiresti kasvav arbuus. (lk 128)
* Irene lülitas tuled sisse ja nad liuglesid piki kurvilisi kõrvalteid, möödusid vanadest ümberehitatud elumajadega taludest. Kõik majad asusid tee lähedal, küünid olid viltu vajunud ning põllumasinate vaiksed ja liikumatud siluetid seisid nagu jahmunud dinosaurused, keda nende rajal on kangeks ehmatanud meteoriidid. (lk 129)
* Sam mõtiskles, miks peab õudusfilme ümber tegema — võib-olla sellepärast, ei maailm läheb kogu aeg jubedamaks. (lk 130)
* [Irene:] "Larry tunneb Lexingtonis üht meest, kellel on hea koht reklaami alal. Ta oli Vietnamis ja tappis kuskil hütis terve perekonna: isa, ema, kolm last, paar onu ja tädi ja vanaema. Tappis iga viimase kui ühe ja ta rääkis, et alles kaks aastat hiljem jõudis talle kohale, mis ta on teinud. Temast sai narkomaan ja puha. Aga viimaks mõtles ta kõik hoolega läbi ja otsustas, et ainuke võimalus on katsuda oma elu elada kasulikult. Tal on nüüd naine ja lapsed ja ta astus koguni kirikusse. Ja mina mõtlesin, et kui see mees sai sellega hakkama, saab Emmett ka."
| |||