Bobbie Ann Mason: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Bobbie Ann Mason''' (sündinud 1. mail 1940) on Ameerika kirjanik ja kriitik. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Maal sees" (''"In Country''", 1985).
 
=="Maal sees"==
Bobbie Ann Mason, "Maal sees". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. [[LR]] 22-25 /1991.
 
 
* Roosa [[väljakäik]] on kasimata, põrandad kleebivad, kabiinis loeb Sam mitut huulepulgaga kirjutatud telefoninumbrit. Üks sõnum kõlab: "Tussi mass pluss pilu ilu võrdub pulga nurgaga." Samil on kahju, et ta ei teadnud seda siis, kui ta algebrat[[algebra]]t õppis. Ta oleks selle kontrolltöösse kirjutanud. (lk 8)
* Sam heitis Lonnie furgooni[[furgoon]]i tagaosas madratsile pikali. Lonnie ja Erm istusid ette. Sam rappus madratsil ja tundis end kui sõdur soomustransportööris, kuna ta ei näinud, kuhu nad sõidavad. Kord oli Emmett talle rääkinud, kui klaustrofoobne tunne on säärases sõidukis, kus istmetele on topitud tosin selli, püssid kaaslasi torkimas, ja üks juhib pisikeses kabiinis, kust teed näeb ainult läbi periskoobi. Otsekui oleksid allveelaevas, oli Emmett öelnud. (lk 29)
* "Mis lind see on?" küsis Lonnie.
:Emmett kõhkles enne vastamisi. "[[Hõbehaigur]]."
:"Mismoodi nad välja näevad?" küsis Sam. "Kas sa oled kindel, et neid siinmail on?"
:Emmett rüüpas õlut. "Minu teada on hõbehaigur [[Florida]] tunnuslind." Ta võttis Lonnie käest suitsu ja tõmbas mahvi.
:Sam ütles Lonnie'le: "Sedasama lindu nägi ta omal ajal Vietnamis[[Vietnam]]is."
:"Tõsi või?"
:Emmett puhus aeglaselt suitsu välja. "Jah. Neid oli näha riisipõldudel[[riisipõld]]udel. Pistsid pea vette ja kobasid ringi, et süüa otsida. Nad on soolinnud."
:"Siis võib neid siin olla,” ütles Lonnie. "Sihukeses soos[[soo]]s."
:"Miks sa seda lindu nii kangesti näha tahad?" küsis Sam ettevaatlikult.
:"Ta oli nii ilus. Kõige ilusam lind, mis ma üldse olen näinud, üleni valge ja pikkade jalgadega." Emmett mudis õllepurgi võru. "Nad on nagu lehmalinnud, ainult lehmalinnud ei ole ilusad. Vahel oli näha vesipühvleid ja igaühe kõrval seisis üks selline lind nagu väike sõber."
:"Ei tea miks?" päris Lonnie.
:"Lind sööb, mida [[pühvel]] üles ajab, ja nokib tal pea küljest puuke[[puuk]]e. Vahel oli näha, kuidas ta pühvli seljas istub. See ei teinud väljagi."
:"Kui sa sellist lindu jälle näed, kas ei too see sulle meelde halbu mälestusi?" küsis Sam.
:"Ei too. See on hea [[mälestus]]. Üksainuke hea, raisk. Kuidas see tore lind muudkui õiendab oma asju, kui tema ümber käib see ogar madin. Vahel lendas neid üle parvekaupa. Lennu ajal tõmbavad nad kaela kõverasse." Emmett veeretas õllepurki pihkude vahel, nii et plekk läks krimpsu. "Ükskord plahvatas granaat puude lähedal ja need linnud panid sealt igasse kanti nagu vutid. Me vaatasime, et lund sajab taevasse, aga mitte taevast." (lk 30-31)
* Kui Sam teda küsitles äkilise arust ära mineku kohta öösel Cawoodi järve ääres, ütles Emmett ükskõikselt: "Ma olen lihtsalt hull ja metsik kutt."
:Sam oli mõnda aega aru pidanud, et tuleks teda õhutada rohkem sõjast kõnelema, nagu tal oli kombeks siis, kui Sam oli väike. See oli enne seda, kui Emmett maha rahunes ja igapäevaeluga harjus. Sõjast rohkem kõnelda oleks talle kasulik, ütles Sam Lonnie'le, nii nagu "MASH-i" doktor Sidney Freedman pani patsiendid oma muresid puistama. Sam teadis siiski väga hästi, et televiisoris on inimestel alati õigeid sõnu oma tunnete väljendamiseks, ehkki tegelikus elus pole peaaegu kellelgi. Televisioonis on neil stsenaristid[[stsenarist]]id. (lk 37-38)
* "Sam, kas tahad mu tätoveeringut[[tätoveering]]ut näha?" päris Pete ja pilgutas silma.
:"Muidugi."
:"Siin on mu kodutänav," ütles Pete T-särki üles tõmmates ja osutas rinnale. "Ja see lepatriinu moodi punane [[täpp]] on mu vana "Corvette". Kui ma ära olin, müüs naine selle maha. Nüüd oleks see juba klassikaline vanaauto."
:Jacksoni Ostumaa keskpaigas kasvas karvu. Tätoveering oli "National Geographici” suurune, jooned sinised, linnad punased.
:"Ma näen seda tagurpidi," ütles Pete, "ja peeglis on see vale kätt. Kõige lollim tükk, mis ma üldse elus olen teinud."
:Ta naeris.
:Tom naeris kaasa. "Selles vanuses teed kõige lollimaid tükke, mis üldse pähe võivad tulla, ja ise mõtled, et ohoo, kas pole kõige marudam asi maailmas!" (lk 41)
* Emmett võis vaadata ükskõik mida — roosipõõsast, stoppmärki, tavalist lindu või isegi "Krogeri" äri ringkirja ning sellesse nii süveneda, nagu oleks tegemist kõige paeluvama asjaga maailmas. Just seetõttu mängis ta nii hästi "[[Pac-ManiMan]]i" ja nõnda vaatles ta linde, varitses neid ja arvatavasti kujutas ei millegi enama kui tiivavilksatuse, ereda kurgu- või harjalaigu põhjal ette lindu kogu tema suleilus. Emmett meenutas Samile James Stewartit vanas filmis "Harvey", mida nad olid vaadanud 7. kanali "Kesköökinos". Harvey oli kujuteldav jänes, kes käis igal pool James Stewartiga seltsis. Vahel näis, et ka Emmettil on kaasas keegi nähtamatu, mingi vaim, kes teda juhib. Ainult arvatavasti ei olnud see jänes. Arvatavasti oli see [[kass]]. (lk 42)
* ... Sam tajus sõja tõelisust alles ühel päeval varsti pärast seda, kui nad ostsid esimese värviteleviisori[[värviteleviisor]]i. Ta oli siis kaheksane või üheksane. Õhtuste uudiste Vietnami-reportaažis — vist Saigoni langemise ajal 1975 — näidati maanteel astuvaid inimesi, pambud seljas. Mõni kandis süles last. Maanteed mööda põrises sõjaväedžiipe. Maastik oli tõepärane: taamal mägi, sillutatud maantee kitsaste muldpervedega, põld, kuhu oli reaviisi istutatud midagi rohelist. Maantee meenutas vana Hopewelli maanteed, mis läbi madalmaa käänles Paducah’ poole. Esimest korda oli Vietnam tegelik koht. Kui Sam vaatas, jooksis mööda maanteed püksatu laps, keda ema tõreldes tagasi hõikas. (lk 43)
* "Kas sa käid praegu kellegagi?"
:"On mul üks Bentoni politseinik. Ta võib tundide kaupa rääkida veoautodest[[veoauto]]dest. Mulle ei jää meelde sõnagi, mis ta räägib, aga mind hämmastab, et keegi oskab nii palju veoautodest kõnelda. Hakkab küll ära tüütama. Ta on ehtne isane ja kipub omanikuks[[omanik]]uks." Anita naeris. "Kui nad omanikuks hakkavad kippuma, tuleb neist lahti saada. Sellepärast ma vist nii väga hoolisingi Emmettist. Tema ei olnud kunagi selline. Ja eks see pannud mind omanikuks kippuma. Ta lausa pidi minu oma olema." (lk 53)
* "Ema käitub, nagu oleles [[Vietnami sõda]] peetud kunagi pimedal keskajal."
:"See {{Sõrendus|oli}} pime [[keskaeg]], Sam," ütles Anita. "Hea kirjeldus." (lk 54)
* Sõdurpoiss pildil ei muutunud iial. See tegi ta omamoodi usaldusväärseks. Siiski näis ta nii lihtsameelne.
:"Astronaudid on Kuul käinud," pahvatas Sam pildile. "20. juulil 1969. ArrnstrongArmstrong, Aldrin ja Collins. Collins ei saanud Kuu peal kõndida. Tema pidi orbitaalmoodulisse jääma." Isa ei saanudki teada sellistest asjadest nagu orbitaalmoodul ja kuumoodul, mõtles ta ja tundis, kui lootusetu oli teistele selgitada maailma ajalugu alates aastast 1966. Kuidas õpetajad seda teevad?
:Nüüd taipas ta ilmselt esimest korda, kui hämmastav see on, et inimesed on kõndinud Kuul. Isa oli ilma jäänud nii paljudest tähtsatest sündmustest. Näiteks [[Watergate]]. Samil ei olnud täpselt meeles, milles siis asi oli. Tema ajalooõpetaja härra Harris oli ütelnud: "Suursündmused teie eluajal on olnud maandumine Kuule, poliitilised mõrvad, Vietnam ja Watergate." Härra Harris ütles, et pärast Kennedy tapmist läks kõik allamäge. Tõenäoliselt oleks Sam osanud nimetada kõiki ülejäänud mõrvu, kui ta järele oleks mõtelnud.
:"Sa jäid Watergate’ist ilma," ütles Sam pildile. "Mina olin siis teises klassis." (lk 55-56)
* Igaüks, kes oli eluga pääsenud Vietnamist, näis seda võtvat kui midagi isiklikku ja häbistavat. Vanaisa ütles, et nad häbenevad, kuna kaotasid sõja, ent Emmett ütles, et nad häbenevad, kuna on veel elus. (lk 56)
* "Kuidas on selle ametikooliga, kuhu isa sul soovitab minna?" küsis Emmett, kui nad möödusid silotornist[[silotorn]]ist, mis oli viltu nagu Pisa torn.
:"Pressib jah mulle viimasel ajal elektrikuametit peale," ütles Lonnie. "Nii nagu mina seda näen, pole elektritöödel eriti tulevikku, sest [[elekter]] läheb hirmkalliks. Kõik see tuumavastane värk ja jaamade kinnipanek ajab elektri hinna lähema viie aastaga kahekordseks. Ja inimestel ei jätku ehitamiseks raha, nii et pole, kuhu juhtmeid vedada. Lähevad kõik tagasi koju isa-ema juurde elama." (lk 57)
* "Ema ütles," rääkis Sam Lonnie'le, "et ma ei muretseks selle pärast, mis Emmettiga tollal juhtus, sest sõda ei puutunud üldse minusse. Aga nii nagu mina seda näen, puutus see {{Sõrendus|tervenisti}} minusse. Isa läks sinna sõdima ema pärast ja Emmett läks ema ja minu pärast, et kätte maksta. Kui sina sõtta läheksid, ütleks sa kindlasti, et minu pärast. Aga kui sa plaanitsed sõjaväkke astuda, võiksid kõigepealt küsida, mida mina asjast arvan. Kes surma ei saa, need tulevad tagasi, elu kihva keeratud, ja teevad siis igaühe õnnetuks." (lk 59)
* "Isa sai seal surma just enne minu sündimist, aga kõik teevad näo, nagu oleks see ilmatu [[saladus]]. Ma ei tea temast suurt midagi."
:"Hulk poisse on lihtsalt ära unustatud." ütles Tom. "Ja hulk neid, kes tagasi tulid tunneb ennast süüdi, et nemad on need, kes tagasi pääsesid."
:"Kas sul on ka selline tunne?"
51. rida ⟶ 52. rida:
* "Ma tahan teada, mismoodi seal oli. Ma ei oska seda päriselt ette kujutada. Kas sina oskad rääkida, mismoodi seal oli?"
:"Palav. Seda võib kindlasti öelda. Palavam kui siin."
:"Kas palme[[palm]]e nägid?"
:"Jah. Seal kasvasid palmid. Vähemalt enne seda, kui me kõik kohad napalmi[[napalm]]i ja defolianti täis loopisime."
:"Kõik, mis mina näen, on [[piltpostkaart]]. Palme näen ja riisipõlde. Ja ongi kõik."
:"Ükskord nägin, kuidas palm olematuks muutus, usu või ära usu. Hetk tagasi oli postkaardil puu, nagu sa ütlesid, ja hetk edasi see plahvatas ja kadus. Esimese hooga arvasin, et see lendas kosmosesse. Just nagu mingi ulmefilmi[[ulmefilm]]i kaader." Tom pidas pausi ja mõtiskles. Siis ütles ta: "See oli kõige ilusam koht, mida eluilmas näha võib, ja me läksime sisse..." Ta vahtis aknast välja. (lk 77)
* Sam oli lugenud, et mõnikord astusid sõdurid miinile[[miin]]ile, mis enne plahvatamist hüppas rinna kõrgusele. Talle oli räägitud, et midagi sellist juhtus ka tema isaga. Isa surnukeha laibakotis oli arvatavasti hamburgeri[[hamburger]]i moodi. (lk 83)
* [[Maja]] oli rõske ja kopitanud ning [[niiskus]] võimendas vanade seinte ürgseid lõhnu, tapeet tuli liimist lahti. Seda oli mitu kihti kirevaid lilli nagu mahasurutud elu, mis tahab välja pääseda. (lk 86)
* Allen Wilkins tuli Sami juurde just siis, kui "[[Beatles]]" hakkas laulma "All You Need ls Love". "Seda laulu kuulsin ma küll oma sada korda, kui maal sees olin," ütles Allen, näol nukker naeratus.
:"Kas sa kuulsid Vietnamis "Beatlesit"?" imestas Sam.
:"Jah. Ühel meie üksuse poisil oli makk ja tema tüdruk saatis talle kõiki uusi lugusid. Ja armee raadiojaamast[[raadiojaam]]ast tuli ka." Ta pidas pausi, unistav pilk korvirõnga küljes rippuval õhupallil. "Kui oled maal sees, on muu maailmaga väga vähe ühendust, aga need laulud — nende kaudu saime ehtsale ühendusele nii ligi kui võimalik." (lk 89-90)
* Earl ütles Jimile: "Telekas tehakse meist kõigist vaimuhaiged ja tapjad. Aga suurem osa meist on ju kohanenud täitsa hästi. Minul pole mingeid probleeme. Mul on hea töö."
:"Tubli, Earl. Me oleme sinu üle uhked."
:"Mina ei käi ringi pahandusi õhutamas. Muidugi on mul oma mälestused, aga ma olen õppinud vastutust[[vastutus]]t kandma. Ma olen leppinud sellega, mis ma tegin. Meelest see ei lähe, aga elad edasi. Pead elama. Pead tuleviku peale mõtlema. Oma lastele. Pead kindlustama, et neid ei tõmmataks sõtta, mida nad võita ei saa, nagu tõmmati meid."
:"Parandus," ütles Pete. "Sõtta, mida meil võita ei {{Sõrendus|lastud}}. Me oleks võinud selle võita, sa tead küll."
:"Asi on ju selles, et ei saa elada minevikus. Südame ajab pahaks." (lk 91-92)
* Sam mõtles tollele veidrikule, kes oli Florida lähedal katnud paar saart[[saar]]t roosa kilega. Emmett oli maruvihane looduse pärast - linnud surevad, oli ta äganud. Sam aga oli kunstniku tegu ihalenud, sest Uniselt pilkas too uhkete pakendite mõtet. Võisid paki tegemisega näha kõva vaeva ja osta ilusat paberit ja kena paela ja nimesildi, kuid saaja tirib selle kõik kohe puruks, et näha, mis on seal sees. [[Pakkimine]] on mõeldud petmiseks, mõtles Sam, aga õigupoolest ei peta see kunagi.
:Isa tuli sõjast tagasi kilekotis. Sobiv ja tõhus. Hea [[maskeering]]. Laibakotid oleksid võinud olla punavalgesinised ja viisnurki[[viisnurk]]i täis, selliseid viisnurki, mida Sam sai kunagi klaveritunnis käies noodilehtedele. Sami Hughesi-vanaema võis poja eest panna majalipu külge kuldtähe. (lk 97)
* Sam sai kuldtähe Beethoveni[[Beethoven]]i "Für Elise" selgeksõppimise eest, kuid aasta pärast loobus ta klaveritunnis käimast, sest ta tahtis mängida Liverpooli viise. Klaveriõpetaja polnud "Kinksist" ega "Beatlesist" kuulnudki ja nõudis, et Sam mängiks viisita harjutuspalasid. "Kujutle," ütles Sam kuuldavalt, "pole kunagi kuulnud "Beatlesit." {{Sõrendus|Kujutle, et pole taevast... Mille nimel tappa või surra}}. (lk 97)
* [[Spordisaal]] vilkus sähvatuste valgel, ent nurkades oli pime nagu kaevikus[[kaevik]]us, kuhu jalaväelane poeb ööseks kõverasse oma laialilaotatud keebi alla. Kaevik on rõske ja mudane. Missugune [[muda]] oli Vietnamis? Maal s e e s , ütlevad nad. Kas see oli savine nagu Emmetti kraavis või punane nagu piltidel nähtud Georgia muld? Sam ei teadnud, öö edenemist mööda ronivad kaevikusse rotid ja ämblikud ning hakkavad tegutsema ja ülal sähvib valgust, leekkuulide risti-rästi rajad üle taeva näitavad, et kusagil kaugel käib tulevahetus. Saalis sähviv valgus oli samasugune. Emmetti peavalu. Sam imestas, et see vaatepilt saalis ei tekitanud veteranidele ühist mälupilti. Sähvatuste valgel välkusid relvamudelid. Vaadates kissis silmi relvalauda, võis Sam kujutleda, et ta näeb kauguses ehtsaid transpordilennukeid ja tanke läbi udu, läbi pommituse, läbi öiste, kirevates värvides miiniplahvatuste. Sami ja Emmetti tehtud mudelid korjasid tolmu ja kui vesipildid küljest pudenesid, viskas Irene mudelid minema. Sam mõtles troopilises lehestikus peituvatele snaipritele. Sõdurite jutu järgi tajusid nad, kui snaiprid neid jälgisid. Papptank oli lohkus. Punane, valge ja sinine olid surnud värvid. (lk 97)
* Üle parkla minnes hoidis Tom kätt selja taga ja Sam sellesl kinni. Samil oli tunne, et ta teeb midagi eriti julget, nagu järgneks ta eelväe piilurile. Elavhõbelambi oranž laik oli napalmi värvi. Ajas tardunud napalmpomm, mõtles ta. Palmid tulevalguses. On napalm. Pole palme.
:Esiteks mõtles Sam, et tal on süles jänes, ent see oli Tomi käsi. See oli pikk, kiisas, tugev käsi, saledate jalgadega lind. (lk 100)