Diana Gabaldon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
5. rida:
 
 
* Inimesi kaob alatihti. Küsige esimese ettesattuva [[polit­seinikuseinik]]u käest. Veel parem ajakirjaniku[[ajakirjanik]]u käest. Kadumised on nende leib. (autor romaani eessõnas, lk 5)
 
* [Claire:] Ma polnud selliseid asju otseselt planeerinud, minu mõtted käisid lihtsalt selliseid radu, et kuidas hommikuti[[hommik]]uti kaua magada ja veeta Frankiga pikki raugeid pärastlõunaid, tegeldes millegi muu kui ma­gamisega. Paraku oli olukorras, kus proua Baird pidevalt ja innukalt meie ukse taga tolmuimejaga[[tolmuimeja]]ga toimetas, kombekalt hillitsetud armu­suhte mulje jätmine raske.
:"See peab küll olema kõige räpasem vaibajupp kogu Šoti mägis­maal," tähendas Frank, kui me hommikul voodis[[voodi]]s lebades koridorist[[koridor]]ist kostvat tolmuimeja raevukat undamist kuulasime.
:"Umbes sama räpane kui meie perenaise mõttemaailm," nõustusin ma. (lk 10)
 
* Ilma seda omavahel arutamata olime vist mõlemad leidnud, et see kant on meie [[abielu]] taastamiseks sümboolne; olime [[seitse]] aastat taga­si, veidi enne [[sõda|sõja]] puhkemist abiellunud ja veetnud oma kahepäevased [[mesinädalad]] just Šoti mägismaal. Olime mõelnud, et selline rahulik pagendus on teineteise taasleidmiseks igati sobiv, taipamata, et sellal kui šotlaste lemmikajaviideteks õues on [[golf]] ja kalalkäimine, on nende tubaseks lemmikspordiks tagarääkimine. Ja kui peaks palju vihma[[vihm]]a sadama, nagu seda Šotimaal juhtub, siis on inimesed väga tubased. (lk 10)
 
* Õhtusöögiks oli pakutud praetud hee­ringat. Lõunasöögiks oli olnud marineeritud [[heeringas]]. Ja trepist üles voogav pikantne lõhn ennustas ilmeksimatult, et hommikusöögiks on suitsuheeringas. (lk 11)
 
* [Claire:] "Ma pole päris kindel, kas šotlased on aru saanud, et nende [[ülestõus]] lüüa sai," kostsin ma istuma tõustes ja oma juukseid korrastada üritades. "Ma kuulsin täitsa selgesti, kuidas too kõrtsmik meid eile õhtul saksmannideks nimetas." (lk 12)
 
* Frank otsis kummutisahtlist püksirihma[[püksirihm]]a. "Tal oli hing täis, sest ma olin talle just öelnud, et tema [[õlu]] on lahja. Ütlesin talle, et tõelise mägismaa õlle tegemiseks tuleb õllevaati panna vana [[saabas]] ja valmis õlu tuleb kurnata läbi kantud [[aluspesu]]."
:"Aa, see seletab arve suurust."
:"Noh, tegelikult ma ütlesin veidi viisakamalt, aga ainult sellepä­rast, et gaeli keeles ei ole alukate jaoks eraldi sõna."
24. rida:
:"Ilmselt mitte põlvini ulatuvaid meeste langevarje," vastasin kui­valt. (lk 13)
 
* [Sõjajärgsest kaubaküllusest:] Kuna mul ei olnud veel oma maja, siis polnud ka erilist vajadust midagi osta, kuid mulle lihtsalt meeldis uurida taastäitunud poeriiuleid ja tunda rõõmu tõsiasjast, et nii paljusid asju on jälle saada. Nii kaua oli elatud normide kammitsas, aetud läbi ilma niisuguste lihtsate asjadeta nagu [[seep]] või munad[[muna]]d, ja veelgi kauem oldud ilma vähimastki luksusest[[luksus]]est nagu seda oli L'Heure Bleu lõhnavesi. (lk 13)
 
* Kui mistahes isiklikke konflikte[[konflikt]]e vihkav onu Lamps nägi, et tal tuleks nüüd mu töntsakad sõrmed [[sõrm]]ed ükshaaval [[auto]] ukselingi küljest lahti kangutada ja mind kõrvupidi koolitrepist üles tirida, siis ta ohkas lootusetult, kehitas lõpuks õlgu ja heitis oma parima äranägemise koos mulle äsja ostetud õlgkübaraga autoaknast välja.
:"Ah, rämps," pomises ta, jälgides peeglist, kuidas see rõõmsalt eemale veeres, meie aga täiskäigul mööda sissesõiduteed minema tuiskasime, "Ma olen naistekübaraid alati jälestanud." (lk 14)
 
* Frank kergitas mu ostu peale kulmu.
:"Vaasid[[Vaas]]id?" naeratas ta. "Suurepärane. Ehk sa nüüd ei pane enam lilli minu raamatute vahele?"
:"Need ei ole lilled[[lill]]ed, need on näidised. Sa ise soovitasid mul [[botaa­nikaganika]]ga tegelema hakata. Et vaimu virgena hoida, kui õetööd enam ei ole," tuletasin talle meelde.
:"Õigus," noogutas ta heatujuliselt. "Aga ma ei osanud oodata, et nüüd hakkab iga kord, kui ma mõne teatmeteose lahti teen, mulle sealt midagi rohelist sülle kukkuma. Mis see kole, pruun ja pudisev asi oli, mis sa Tuscum & Banksi vahele panid?"
:"[[Naat]]. Hea hemorroidide[[hemorroid]]ide vastu."
:"Valmistud minu peatse vanaduse[[vanadus]]e vastu, jah? Oh, mis kena ja hoolitsev sinust, Claire." (lk 15)
 
* [Frank:] "Maamunal pole teist paika, kus igapäevaelus võiks kohata nii palju ebausku[[ebausk]]u ja nõidumist kui Šoti mägismaal."
 
* "Vanasti, ja tegelikult veel mitte üldse nii vanasti," selgitas Frank käigu pealt, "oli komme, et kui ehitati maja, siis tuli keegi tappa ja kohalike maavaimude lepitamiseks [[vundament|vundamendi]] alla matta. Nagu see: "Tema laob alusmüürid oma esmasündinule ja oma noorima poja peale rajab tema värava[[värav]]a." Igivana komme."
:Minus tekitas see [[tsitaat]] hirmujudinaid. "Sel juhul on neist ju küll nüüdisaegne ja progressiivne kasutada selle asemel [[kana|kanu]]. Sa tahad siis öelda, et kuna majad on üsna uued, pole nende alla kedagi maetud ja elanikud on asunud seda tegematajätmist heastama?"
:"Täpselt nii," kostis Frank, rõõmustades mu edusammude üle, ja patsutas mind õlale. "Vikaari jutu järgi on paljud siinkandis veendu­nud, et sõda puhkes vähemalt osaliselt seetõttu, et inimesed unustasid oma juured ja jätsid vajalikud ettevaatusabinõud tarvitusele võtmata, näiteks ei matnud maja alusmüüride alla enam ohvriande ega põleta­nud enam kalaluid kaminas ära - välja arvatud muidugi tursaluid," lisas ta innukalt väikese seletuse. "Tursaluid ei tohi põletada - teadsid <!--//-->>sa seda? sest siis kaob tursaõnn ära. Tursaluud tuleb maha matta."
:"Jätan meelde," ütlesin ma. "Ütle seda ka, mida tuleks teha, et kunagi enam ühtki heeringat ei näeks, ma otsekohe teeks." (lk 17-18)
 
* [Frank:] "Hiirte[[Hiir]]te vastu näiteks tuleb väriheina[[värihein]]a kimpe üles riputada - "Kus värihein on toas, seal pole hiirest haisugi," öeldakse, muide." (lk 18)
 
* "Vanad tähtpäevad," selgitas Frank, uidates endiselt oma vaimuilmas. "Hogmanay ehk uusaasta, suvine [[pööripäev]], Beltane ja pühakutepäev. Druiidid, kellpeekrite kultuuri rahvas, varased piktid - niipalju kui me teame, pühitsesid nad kõik päikesega ja tulega seotud tähtpäevi. Neil tähtpäevadel on vaimud ja kummitused vabad, võivad omatahtsi ringi liikuda ja teha nii head kui kurja, nagu neile meeldib." (lk 18)
 
* Juhtus nii, et nägime vikaari üsna pea. Ta oli koos suurema osa külaelanikega kõrtsis majade uues sissepühitsemise auks traditsioo­nilist suutäit - "pudel kerget ja pool kannu" - võtmas.
:Kui tabasime ta paganluse ilminguile aktiivselt lahiläbi sõrmede vaa­tamas, näis ta piinlikkust tundvat, aga lõi üldiselt kaega ja kuulutas selle vaid kohalikuks, ajaloolise värvinguga eripäraks, umbes nagu rohelise värvi kandmine iirlaste 1798. aasta ülestõusu mälestuseks.
:"Tegelikult üsna huvipakkuv asi," kinnitas ta ja ma tundsin sise­mise ohke saatel ära õpetlase hääletooni sama eksimatult kui ööbiku[[ööbik]]u laksutamise. Hingesugulase häält kuuldes alustas Frank otsekohe akadeemilist paaritumistantsu ja üsna pea olid nad juba kaelani [[ar­hetüüpidehetüüp]]ide ja iidsete ebausukommete ning nüüdisaegsete religioonide paralleelide keskel. (lk 19)
 
* "Provva Randali on taimedest väegade uvitud," kinnitas ta oma seltsilisele, kes tõstis pooleldi viisakusest[[viisakus]]est, pooleldi kõva kuulmise tõttu pead. "Pressib neid raamatu[[raamat]]u vahel ja puha."
:"Kas tõesti?" küsis härra Crook huvitatult paksu valget kulmu kergitades. "Mul on mõned pressid - ma mõtlen, päris pressid mis on kohe taimede jaoks mõeldud. Sain onupojalt, kui ta ülikoolis[[ülikool]]is käis ja vaheajaks meie juurde tuli. Tõi mulle ja ma ei raatsinud talle öelda, et ma ei kasuta selliseid riistapuid. Taimed vaja rippuma panna, vaat mis, või siis raami peal kuivatada ja marlikotti panna, purki võib ka, <!--//-->aga miks peaks kellelgi olema tarvis taimi niimoodi laiaks litsuda seda ei mõista ma mitte."
:"Kes teab, võib-olla vaatamiseks," sekkus proua Baird vastutulelikult. "Proua Randali on teinud nii kenasid kassinaereid ja kannikesi sellised, mille võiks ära raamida ja seina peale riputada nagu pildi." :"Hmmm," tegi härra Crook ja tema näoilme andis mõista, et võibolla pole see kaheldav idee isegi päris võimatu. (lk 19-20)