Kärt Hellerma: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
 
7. rida:
 
<poem>
Viimati jutustas vanem [[tütar]]
kes on abielus
Maldiividelt pärit mullateadlasega
isale hiljuti nähtud [[unenägu|unenäost]]
milles ta oli kohanud
Eesti päritolu rahvasaadikut
kes soovis lisada kooseluseadusesse klausli
mis keelab intellektuaalil abielluda intellektuaaliga
tuues põhjuseks vajaduse[[vajadus]]e
noori vaesumise eest kaitsta
</poem>
22. rida:
 
<poem>
Õigus on [[hõbepaber]]
kui pimedaks läheb
siis krabiseb
30. rida:
 
<poem>
Ah et kes oli [[Godot]]
See oli see päevavaras
kes enese järel oodata laskis
40. rida:
 
<poem>
[[Mälu]] ei ole minade jaoks
mälu kulgeb mujal
mälu on maa-alune [[jõgi]]
tundmatu linnu tiivarapsak taevas
jõe ja taeva vahele tehtud tee
54. rida:
 
<poem>
Siis ongi juba [[suvi]]
mil paekalda all meres
valmistub õitsema sinivetikas
73. rida:
sõuavad mööda Piusa jõge
pagasilipikud küljes
lähevad nagu [[angerjas|angerjad]]
suurde Sargasso merre
kudema
81. rida:
 
<poem>
Ma elasin neli päeva [[klooster|kloostris]]
ega suutnud kordagi palvetada
sest seinad palvetasid minu eest
93. rida:
mis katavad meie kuklasilmi
nagu pujud või nagu mererohi
mida me haraliste kammidega[[kamm]]idega
pusadest lahti kammime
kuni ükskord
105. rida:
 
<poem>
[[Tammsaare]] istub kannatlikult
keset kõrgeid kontsi ja krišnaiite
nagu [[Sokrates]]
kes harjutab vabastavat hingamist
olles küsimuse [[elu mõte|elu mõttest]]
murul külitavale
seltskonnale delegeerinud
118. rida:
meie ainus kivikuningas
meie murede monument
ja meie elusügise [[altar]]
sest pole kedagi
kes paremini teaks
et õige aeg surra
on enne kui [[kajakad]] merelt
karjakaupa linna tulevad
ja tõusev tormituul
[[kaabu]] peast minema viib
</poem>
* "Linn", lk 161