Eva Koff: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
 
5. rida:
 
 
* VAHE on hoopis selles, kas sul on kaela[[kael]]a otsas PEA või mitte. Aga ma tean, et sul on. Ja veel milline [[pea]]! Pea, millega sa saad mõelda. Ja mõtledki. Kogu aeg mõtled. (lk 6)
* Nii palju on küsimusi[[küsimus]]i!
:AGA KES VASTAB?
:JA KELLE VASTUSED ON ÕIGED??? (lk 7)
* [---] hoia alt, kõigil neil on sulle mõni [[vastus]] varuks. Aga kas need on ka õiged vastused? Kes teab õigeid vastuseid? Mis on üleüldse ÕIGE vastus? Ja ülepea:
:KUST PEAKSID SELLES IMELIKUS MAAILMAS TULEMA VASTUSED?
:Näed, jälle üks küsimus! Aga VASTUS? Kus on VASTUS???
:Selle raamatu esimene ja kõige tähtsam, võib-olla ainuke ÕIGE vastus on selline:
:ÕIGED VASTUSED El OLE KIRJAS SELLES RAAMATUS, VAID HOOPIS KUSAGIL MUJAL. (lk 7)
* Aga kuna MAAILM koosneb enamjaolt KÜSIMUSTEST ja VASTUSTEST, siis on neid ka sinu peas tohutu hunnik. Otsi nad üles ja sul pole: kunagi igav, võib-olla ainult siis, kui on [[pühapäev]] ja kell on neli pärast lõunat ja uduvihma sajab juba kolmandat tundi järjest ja teha ei viitsi kohe mitte midagi ja sa oled leidnud oma peast ühe uue vastuse: [[igavus]] on vahel täitsa lahe asi. [[Tühjus]] on tõesti päris tühi. (lk 8)
* paljud asjad on olemas SALAJA. (lk 9)
* Aga kui mina ütlen sulle MINA, siis ei räägi ma enam ju SINUST, kas pole imelik? MINA, see olen ju ometi MINA mitte SINA! SINA aga tahad kuulda hoopis SINUST, see tähendab sellest tüübist, kelle kohta sa ise ütled: MINA. (lk 12)
* Sa tead endast PALJU ROHKEM ASJU, kui mina sinust tean. Kui me sügavale-sügavale endasse vaadata julgeme, siis me näeme, et kõige rohkem asju enda kohta teame MEIE ISE. (lk 12)
* Prantsuse kuningas [[Louis XIV]], keda kutsutakse ka Päikesekuningaks, ütles enda kohta hoopis:
:"RIIK, SEE OLEN MINA!"
:Kuidas saaks INIMENE olla [[riik]]? Riik on ju hiigelsuur ja koosneb miljonitest inimestest!
:Prantsuse [[kirjanik]] [[Gustave Flaubert]], kelle raamatuid[[raamat]]uid sa kunagi kindlasti loed, aga kuulutas:
:"EMMA- SEE OLEN MINA!"
:See Emma oli tema enda kirjutatud raamatu "Madame Bovary" peategelane Emma Bovary ja ilmselgelt naine: kuidas sai siis meessoost kirjanikuhärra Flaubert ennast Emmaks pidada?
:Kui tahad, uuri ise välja, miks need prantsuse tähtsad tegelased rahvale selliseid imelikke asju kuulutasid...
:Igal juhul näitavad onud Gustave ja Louis meile selgesti, et inimesega on asjad keerulised: ta võib koosneda üsna imelikest asjadest. (lk 13)
* Pea esimest külge nimetatakse näoks, mis on NII hirmus tavaline, et vahel tundub, et ta võiks tõepoolest mõni päev hoopis teistsugune olla. Tuleks [[peegel|peegli]] ette ja näeks: vastu vaatab hoopis teistsugune [[nägu]]! HUVITAV. Nisukarva õhukeste juuste asemel oleksid sinakasmustad rasked [[lokid]]. Nagu hispaanlasel. Valged turris [[kulmud]] näeksid välja nagu mustad vibukaared. Just nagu filmis. Tedretähniline roosa [[nina]] oleks äkitselt valge nagu [[lumi]]. See on ju Lumivalgeke!... Appi! Aga see pole ju mina!...
:Sulle tundub, et sinu nägu on iga päev üks ja seesama. Tegelikult muutub sinu nägu iga päev, aga ta teeb seda väga-väga aeglaselt. Mõtted, mida sa mõtled, ja tunded, mida sa tunned, jäävad elu jooksul pidama sinu näole. Kui sa ei usu, siis vaata oma [[vanaema]] nägu või fotot vanas nahkkaantega albumis, millel on sinu vanavanaisa. Kui sul on terav pilk, saad sa nendelt nägudelt lugeda ühe pika ja põneva loo. See lugu räägib nende elust. (lk 15)
* Ma ei näeks sinu UNISTUSI.
:Ma ei näeks TONTE, kelle hääli sa maal pööningul kuulsid ja keda sa nüüd mäletad.
:Ma ei näeks sinu kõige paremat SÕPRA, kelle peale sa parajasti mõtled, kui ema sinult küsib:
:"Kas sa tahad õuna[[õun]]a või pirni[[pirn]]i, kiisu?"
:Ma ei näeks ei UNISTUSI, TONTE ega SÕPRA - aga kes julgeks öelda, et need ei ole OSA SINUST? (lk 17)
* Üks osa inimesest on keha. See keha muutub iga päev.
:Inimene koosneb ka unistustest[[unistus]]test, tontidest ja sõpradest. Et unistusi tekib aina juurde, mõned unistused aga täituvad ja kaovad ning isegi sõpru-tonte võib aeg-ajalt kaduda või juurde tulla, muutub ka see osa inimesest kogu aeg.
:Niisiis, kui kõik muutub ja muutub iga hetkega, siis kas me saamegi kunagi inimest (olgu tegemist kas või meie endaga) silma, käe ja mõttega KATSUDA ja öelda, KES ta on? (lk 18)
* "Ma olen see, kes ma TAHAN olla, ja see, kuidas MU SÕBRAD mind näevad." Näed, ongi nii, midagi loeb siin maailmas ka sinu oma TAHE ja sinu oma SÕBRAD. Tegelikult loevad nad väga palju. Eriti siis, kui sa tahad vahelduseks natuke muutuda. (lk 20)
41. rida:
:äkki inimene ongi VÕIMALUS?
:Äkki me oleme kõik ühed väikesed tragid ringi sibavad VÕIMALUSED?
:“Mis [[võimalus]] ma olen? Milleks?” küsid sa, kulm kortsus. “Mis imelik jutt see veel on?
:Aga äkki oled sa VÕIMALUS kedagi ARMASTADA ja VÕIMALUS ise ARMASTATUD OLLA?
:Äkki on VÕIMALIK, et SINU läbi võib maailma juurde sündida mingi UUS HEA ASI, mis ilma sinuta jääks sündimata?
50. rida:
:See oli praegu MINU vastus.
:Sina otsi OMA. (lk 23)
* Muidugi, sa võid öelda, et [[hiinlane]] on ikka natuke teistmoodi inimene kui sinajasina ja aafriklane pole päris sama värvi. Jah, õigus. Aga see on väga väike [[erinevus]]. Tõused helikopteriga[[helikopter]]iga natuke Maast kõrgemale ja juba ei märkagi midagi - ühed [[sipelgad]] kõik. (lk 26)
* Kui sa seda harjutust üpris sageli teed,
:on sul varsti tunne,