Ülle Ulla: erinevus redaktsioonide vahel

* Enne ärasõitu, kui ta [Väino Aren] tuli [[teater|teatrisse]] kõigiga jumalaga jätma, kutsus ta mind teistest eemale ja ütles: "Sa pea meeles, kui tahad head loomingulist õhkkonda enda ümber, siis sa pead mõtlema sellele, mida ütled. Kunagi ei tohi öelda kellegi kohta tagaselja oma kriitilist arvamust. Arvesta sellega, et see jõuab peatselt kritiseeritu kõrvu. Ja sa ei saa keelata selle edasikandjal lisamast sinu poolt öeldule omapoolset värvi. Kui sul on midagi kellelegi öelda, siis tee seda alati otse, mitte omavahel sosistades ja seljataga rääkides." (lk 57)

* Ja meie tõeliselt suur dekoraator, geniaalne maestro Eldor Renter peab oma [[fantaasia]]t piirama sellel väikesel [[lava]]l, mis on talle ammu kitsaks jäänud. Kogu tema [[looming]] vajaks palju avaramat [[ruum]]i, suuremat lava. Aga olgem õnnelikud, et niigi on, ja et üks kõhn kuivetanud [[hõlmikpuu]] saab Süda tänava [[aed|aiakeses]] õilmitseda. Vaatan alati sealt mööda sõites seda [[puu]]kest ja mõtlen: "Issand Jumal, "Estonial" oli ehitusprojekt valmis uue suure teatrimaja ehitamiseks! Kõik oli valmis ja kõik peatati, sest..." (lk 98)

* Sellest [[päev]]ast peale, kui minu [[abikaasa]]st <nowiki>[</nowiki>[[Eri Klas]]ist<nowiki>]</nowiki> sai "Estonia" pea[[dirigent]] ja kunstiline juht, kustus minu kui kunagise "balletistaari" sära. Toimus mingi seletamatu muutus. Enam ei tervitatud mind teatrimajas valjuhäälse kamraadliku hõiskega nagu varem, vaid väga lugupidavalt, viisaka [[aupaklikkus]]ega. (lk 155)

* Mina näen kõige positiivse kõrval enda ümber iga päev ka palju [[hoolimatus]]t ja destruktiivset suhtumist sellesse, mis on aastakümnete ja -sadadega üles ehitatud. Ma pole sellega nõus, sest kõigepealt on vaja siiski [[anne]]t, siis koolitust ja lõpuks ka [[kogemus]]i. Alles siis on õigus väga kõva häälega rääkida. (lk 163)