Bobbie Ann Mason: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
 
51. rida:
:"Ma ei teadnud, mida ma teen," ütles Tom mõtlikult suitsu tõmmates. Aegamööda puhus ta välja suitsupilve ja ütles: "Aga see kõik on [[minevik]]." (lk 64)
* "Ma tahan teada, mismoodi seal oli. Ma ei oska seda päriselt ette kujutada. Kas sina oskad rääkida, mismoodi seal oli?"
:"[[Palavus|Palav]]. Seda võib kindlasti öelda. Palavam kui siin."
:"Kas [[palm]]e nägid?"
:"Jah. Seal kasvasid palmid. Vähemalt enne seda, kui me kõik kohad [[napalm]]i ja defolianti täis loopisime."
69. rida:
:Isa tuli sõjast tagasi [[kilekott|kilekotis]]. Sobiv ja tõhus. Hea [[maskeering]]. Laibakotid oleksid võinud olla punavalgesinised ja [[viisnurk]]i täis, selliseid viisnurki, mida Sam sai kunagi klaveritunnis käies noodilehtedele. Sami Hughesi-vanaema võis poja eest panna majalipu külge kuldtähe. (lk 97)
* Sam sai kuldtähe [[Beethoven]]i "Für Elise" selgeksõppimise eest, kuid aasta pärast loobus ta klaveritunnis käimast, sest ta tahtis mängida Liverpooli viise. Klaveriõpetaja polnud "Kinksist" ega "Beatlesist" kuulnudki ja nõudis, et Sam mängiks viisita harjutuspalasid. "Kujutle," ütles Sam kuuldavalt, "pole kunagi kuulnud "Beatlesit." {{Sõrendus|Kujutle, et pole taevast... Mille nimel tappa või surra}}. (lk 97)
* [[Spordisaal]] vilkus sähvatuste valgel, ent nurkades oli pime nagu [[kaevik]]us, kuhu jalaväelane poeb ööseks kõverasse oma laialilaotatud keebi alla. Kaevik on rõske ja mudane. Missugune [[muda]] oli Vietnamis? Maal s e e s , ütlevad nad. Kas see oli savine nagu Emmetti kraavis või punane nagu piltidel nähtud Georgia muld? Sam ei teadnud, öö edenemist mööda ronivad kaevikusse rotid ja ämblikud ning hakkavad tegutsema ja ülal sähvib valgust, leekkuulide risti-rästi rajad üle taeva näitavad, et kusagil kaugel käib tulevahetus. Saalis sähviv valgus oli samasugune. Emmetti peavalu. Sam imestas, et see vaatepilt saalis ei tekitanud veteranidele[[veteran]]idele ühist mälupilti. Sähvatuste valgel välkusid relvamudelid. Vaadates kissis silmi relvalauda, võis Sam kujutleda, et ta näeb kauguses ehtsaid transpordilennukeid ja tanke[[tank]]e läbi udu, läbi pommituse, läbi öiste, kirevates värvides miiniplahvatuste. Sami ja Emmetti tehtud mudelid korjasid tolmu ja kui vesipildid küljest pudenesid, viskas Irene mudelid minema. Sam mõtles troopilises lehestikus peituvatele [[snaiper|snaipritele]]. Sõdurite jutu järgi tajusid nad, kui snaiprid neid jälgisid. Papptank oli lohkus. Punane, valge ja sinine olid surnud värvid. (lk 97)
* Üle parkla minnes hoidis Tom kätt selja taga ja Sam sellest kinni. Samil oli tunne, et ta teeb midagi eriti julget, nagu järgneks ta eelväe piilurile. Elavhõbelambi [[oranž]] laik oli napalmi värvi. Ajas tardunud napalmpomm, mõtles ta. Palmid tulevalguses. On [[napalm]]. Pole palme.
:Esiteks mõtles Sam, et tal on süles jänes, ent see oli Tomi [[käsi]]. See oli pikk, kiisas, tugev käsi, saledate jalgadega lind. (lk 100)
* [Pete:] "Kõige suurem häda oli meil ilmaga[[ilm]]aga. [[Tank]]id jäid alatasa mutta kinni. Aga kõik tulejõud, mis meil oli, oleks meil ainult lubatud, oleksime võinud iga vaenlase kümme korda õhku lasta. [[Strateegia]] oli puha vale. Meil oli tehnoloogia, et see sõda võita. Tehnoloogia meil kahtlemata {{Sõrendus|oli}}. Ainult et sõdisime puha valesti. Me ei kasutanud oma õiget tehnoloogiat. Kasutasime seda just nii palju, et need saatananahad asjast aru said ja kihva keerasid. Nad said selgeks meie marsruudid, meie tegutsemisviisid. Nad teadsid, millal on [[pommitamine]], kus on [[helikopter]]id. Kui hävitasime ühe moonalao, oli neil varsti mõnes ootamatus kohas uus. Neil oli täiendussüsteem. Salalikud olid need raisad, nii kuradi salalikud." Pete põrutas rusikaga vastu lauda. "Ei ole muud nii petlikku kui [[Idamaa]] mõtteviis. Kas tead, mismoodi see käis? Nashville'i lähedal on väike [[loomaaed]] ja seal [[preeriakoer]]te koobastik. Vaatad üle betoontara ja näed, et paljas maa on puha auke täis: preeriakoerad on teinud maa-aluse koopavõrgu. Jooksevad ringi oma tunneleid mööda ja kui tahaks neid välja ajada, siis ainult kas pommita või suitseta välja. Sihuke see vaenlane oli. Vean kihla, et neil olid [[tunnel]]id terve tee [[Hanoi]]st [[Saigon]]i. Pomme oleks läinud kõvasti, aga me oleksime sellega toime tulnud. Oleks vähemalt midagi [[konstruktiivsus|konstruktiivset]] tehtud."
:"Kuidas oleks nende õhkulaskmine olnud konstruktiivne?"
:Sellele Pete ei vastanud. (lk 108)
* Sam mõtles kunagi ammu nähtud filmile "Kuningas Saalomoni kaevandused", kus mängis Deborah Kerr. Ta oleks nagu mäletanud koopatäit muinasjutulisi [[kalliskivi|kalliskive]], sädelevaid ja värvirikkaid, ehkki ta teadis, et seda filmi oli ta kindlasti vaadanud nende vanast must-valgest televiisorist. Pärast "[[Psycho]]" vaatamist vandusid inimesed, et nägid duširuumis[[duširuum]]is punast [[veri|verd]], kuigi see ei olnud [[värvifilm]]. Kummaline, kuidas mõni mälestus vastu peab. Sam tahtis, et need püsiksid nagu [[foto]]d. (lk 110)
* Kord tuli tal kirjutada [[kirjand]] teemal, mis [[raamat]]ut ta tahaks endale kaasa, kui peaks sattuma üksikule saarele. See oli tobe teema. Oli äärmiselt ebatõenäoline, et keegi nende klassist üksikule saarele satuks. Preili Castle oli soovinud, et nad valiksid mõne [[Shakespeare]]'i näidendi või [[Piibel|Piibli]], ent Sam oli põikpäiselt valinud [[sõnaraamat]]u. Sam mõtles, et oleks üsna paranoiline ringi käia lemmikraamatuga seks juhuks, et satud üksikule saarele. Kui ka nii juhtuks, on raamatust ammu villand. Sõnaraamatu abil võiks ta kirjutada just niisuguse raamatu, nagu ise tahab. (lk 114)
* [[Sülelaps]] on oma veidra [[lõhn]]a ja tukslemisega rohkem [[taim]]e kui inimese moodi — nagu öösel kiiresti kasvav [[arbuus]]. (lk 128)
* Irene lülitas tuled sisse ja nad liuglesid piki kurvilisi kõrvalteid, möödusid vanadest ümberehitatud elumajadega [[talu]]dest. Kõik majad asusid tee lähedal, [[küün]]id olid viltu vajunud ning põllumasinate vaiksed ja liikumatud siluetid seisid nagu jahmunud [[dinosaurus]]ed, keda nende rajal on kangeks ehmatanud [[meteoriit|meteoriidid]]. (lk 129)
* Sam mõtiskles, miks peab [[õudusfilm]]e ümber tegema — võib-olla sellepärast, ei maailm läheb kogu aeg jubedamaks. (lk 130)
* [Irene:] "Larry tunneb Lexingtonis üht meest, kellel on hea koht [[reklaam]]i alal. Ta oli Vietnamis ja [[Mõrv|tappis]] kuskil hütis terve perekonna: isa, ema, kolm last, paar onu ja tädi ja vanaema. Tappis iga viimase kui ühe ja ta rääkis, et alles kaks aastat hiljem jõudis talle kohale, mis ta on teinud. Temast sai [[narkomaan]] ja puha. Aga viimaks mõtles ta kõik hoolega läbi ja otsustas, et ainuke võimalus on katsuda oma elu elada kasulikult. Tal on nüüd naine ja lapsed ja ta astus koguni [[kirik]]usse. Ja mina mõtlesin, et kui see mees sai sellega hakkama, saab Emmett ka."
85. rida:
:"Kas isa tappis inimesi?"
:"Ei tea ma sedagi. Vaata, Sam, kui nad ka tapsid, poleks selles midagi ebatavalist. Selleks neid sinna saadeti." (lk 135)
* Imelik tunne oli viimaks sõita omaenda [[auto]]ga, pisarad jooksmas. Memm rääkis alati: "Mida rohkem saad, seda rohkem tahad." See tähendas, et inimesed pole kunagi [[rahulolu|rahul]]. Uus auto ei teegi neid [[õnn]]elikuks. (lk 138)
* Võib-olla oli Sam arust ära minemas. Asi ei olnud ainult Tomis. Ega ainult Emmettis. Ega Lonnie's. Ega Dawni olukorras. Asi oli temas endas. Kõikide nende võimatute draamade [[keskpunkt]] oli tema ja millegipärast oli tal tunne, et need sõltuvad temast. Ent tegelikult ei teadnud ta, kus ta oleks või mis temast saaks, kui kõik need inimesed läheksid linnast minema ja sammuksid [[päikeseloojang]]u poole, et sellest ajast peale elada õnnelikult. Kui ta nad kõik õigesti elama paneks, mida teeks ta siis? (lk 140)
* Nii tihti oli Samile öeldud, milline ime see oli, et Dwayne'i kaotust lohutama tuli ilmale tema. Ta teadis nüüd, et oli liiga palju rõhku pannud oma vanemate lühikesele kooseluajale enne isa ülemeresõitu. Selle kuu kestel [[tekkimine|tekkis]] tema. Ta ei teadnud, miks peetakse tähtsaks tekkimishetke. Teadlased püüavad määrata maailma tekkimishetke. Nad tahavad täpselt teada, millal see juhtus ja kuidas ja kas see juhtus [[Suur Pauk|suure pauguga]] või kuidagi teisiti. Võib-olla tekkis maailm vaikselt ja ilma tulevärgita, nagu algab inimelu, kui kahel inimesel on lihtsalt hea voodis või siis auto tagaistmel. Lapsetegemisel pole midagi pistmist armastusega ega millegi salapärasega ega sellega, mida kõneldakse kirikus. See on vaid [[keppimine]]. (lk 150-151)
* "[[Kirst]] oli kinni," ütles Papa. "Sõjaväest öeldi, et me sisse ei vaataks."
:Võib-olla ei olnudki seal [[isa]], mõtles Sam. Võib-olla on ta siiani lahingus teadmata kadunud.
:"Ma olin surmani õnnetu," ütles Mamma, "Aga meile kirjutati ja üteldi, et kui palju temast [[abi]] oli kodumaale[[kodumaa]]le. Ma lohutan ennast sellega."
:"Mis head ta maale tegi?" päris Sam. "Igaüks teab, et see oli tobe sõda, aga viiskümmend kaheksa tuhat meest sai surma. Emmett ütleb, et kõik nad surid asjata."
:"Einoh, mis Emmettil viga kõnelda. Tema surma ei saand," ütles Mamma pahaselt. "Dwayne sõdis asja eest ja tol ajal ei käidud ringi protestimas. Tema uskus oma maasse ja ta oli valmis sinna kaugele minema ja sõdima."
:"Kui sa saaksid tagasi sinna aega, kas laseksid tal minna või saadaksid ta [[Kanada]]sse?" küsis Sam.
:"Oi, Sam," ütles Mamma, pilk maas linoleumil. "Pole ju inimestel sihukest valikut[[valik]]ut." (lk 154-155)
* 5. juuli. Tõmbasime pimedas suitsu, [[kiiver]] varjuks. Kiivrid kasutusel kõigeks peale sisse sittumise. Tuju nullis, aga läks üle, kui mõtlesin meie [[eesmärk|eesmärgist]] siin. (lk 158, Dwayne'i päevik, Vietnam)
* Kui mehed lähevad sõtta [[naine|naiste]] ja sündimata sugupõlvede pärast, siis kavatseb Sam välja selgitada, mida nad läbi peavad tegema. Sami meelest ei olnud naistel ega sündimata lastel selles sõnaõigust. Kui asi oleneks naistest, siis sõdu ei oleks. Ei, see mõte oli lihtsameelne. Kui naised saavad [[võim]]u juurde, on nad täpselt nagu mehed. Sam mõtles [[Indira Gandhi]]le ja [[Margaret Thatcher]]ile. Nende naistega poleks ta öösel soos[[soo]]s tahtnud kohtuda.
:Millega mõjutatakse inimest, et ta tahaks tappa? Kui USA saadaks ta võõrale maale, automaat käes ja raske [[seljakott]] seljas, kas ta tuhniks siis [[džungel|džunglis]] ringi, magaks mudas ja tulistaks tundmatuid? Kuidas pani [[sõjavägi]] poisse seda tegema? Miks on üldse sõda? (lk 163)
* Emmett sirutas käe planktee kõrval mustava vee poole. "Näed neid väikseid [[kala|kalu]]? Näevad välja, nagu oleks pealael silm. Need on koerkalad. Elavad hea meelega soojärvedes. Sägad[[Säga]]d söövad neid. Näed seda kuivanud puud? Üleval on rähni [[pesa]] auk. Aga sinna võib pesa teha pruutvart."
:"Kust sa tead seda kõike?"
:"Ma olen neid [[Vaatlemine|vaadelnud]]. On asju, mida saab välja selgitada, aga suuremat osa ei saa." Emmett viitas tumedale soole. "On asju, mida ei saa ilmaski välja selgitada." (lk 176)
* Mõni tund hiljem [[Washington]]i sisse sõites on Samil kartlikust ootusest[[ootus]]est õõnes tunne. Ta on pidevalt korranud endale, et [[mälestusmärk]] on kõigest kivi, nimed peal. See ei tähenda midagi muud, kui et nad on surnud. Need on kõigest nimed. Pole kedagi siin peale meie. Ainult meie ja [[Maa (planeet)|Maa]] ja [[tuumapomm]]. Aga pole viga, mõtleb Sam nüüd. On midagi [[lohutus|lohutavat]] kujutluses, et pole kedagi siin peale meie. Kõik on omad. Pole kedagi siin peale meie. (lk 183)