Külm sõda: erinevus redaktsioonide vahel

{{toimeta}}

 

* Vaadates [[maailm]]a tervikuna, pole suundumus aastakümneid olnud mitte [[anarhia]] suunas vaid [[orjandus]]e taaskehtestamise suunas. Me võime olla teel mitte üleüldise [[kollaps]]i suunas, vaid kohutavalt [[stabiilsus|stabiilse]] ajastu suunas - sellise nagu see oli [[antiikaeg|antiikaja]] orjanduslikes [[impeerium]]ites. Palju on arutatud [[James Burnham]]i [[teooria]] üle, kuid üksnes vähesed on arvestanud selle [[ideoloogia|ideoloogiliste]] mõjudega — see on taoline [[maailmavaade]], taolised uskumused ja taoline sotsiaalne korraldus, mis valitseksid tõenäoliselt [[riik|riigis]], mis oli ühtaegu nii vallutamatu kui ka alalises "külmas sõjas" oma naabritega.

:Kui [[aatompomm]] oleks midagi nii odavat ning lihtsalt toodetavat nagu [[jalgratas]] või [[äratuskell]], siis oleks see meid viinud tagasi barbaarsusesse, või oleks hoopis tähendanud riikliku suveräänsuse [[lõpp]]u ning viinud tugevalt tsentraliseeritud [[politseiriik|politseiriigi]] kehtestamini. Kui aatompomm on aga hoopis haruldane ning kulukas ese — milline ta praegu tundubki olevat —, ning mida on sama keerukas valmistada kui lahingu[[laev]]a, siis pigem lõpetab see laiaulatuslikud sõjad pikendades lõputult "rahu, mis pole rahu" seisundit.

* [[Ameerika Ühendriigid|Ühendriikides]] kalduvad paljud iseäranis romantiliseks pidama [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid aastaid - seda helesinise [[süütus]]e aega, kui kõik kinnitasid, et Ameerika on suur ning igal [[perekond|perekonnal]] on kindel toitja, uusimad kodumasinad, üle keskmise [[laps]]ed ja [[elu]] paistab nagu läbi [[roosa]]de [[prillid]]e. Tegelikult tähendas külma sõja [[aeg]] lakkamatut ärevust, milles [[fašism]]i hiilivale [[vari|varjule]] laskus veelgi tumedam [[pilv]]. Aatomikatsetuste tagajärjel tuvastati minu teismeliseaastail väikelaste [[hammas]]tes looduslikust viiskümmend korda kõrgem [[radioaktiivsus|radioaktiivse]] elemendi [[strontsium]]-90 tase. Sõna otseses mõttes igas [[linn]]as oli [[tsiviilkaitse]]ülem, kelle nõudmisel ehitati tagaaeda tuuma[[varjend]]eid, kuhu tuli varuda [[konserv]]toitu, "Monopoli" lauamänge ja [[sigaret]]te. Suurlinnade lastele jagati metallžetoone, millesse oli löödud nende [[nimi]] - tuvastamiseks, kui peaks juhtuma see kõige hirmsam.

** [[Madeleine Albright]], "Fašism: Hoiatus", tlk Matti Piirimaa, 2018, lk 10

 

* [[NATO]]-l on 70-aastane, isegi natuke pikem, 100-protsendiline õnnestumiste rida. Ta pole mitte kunagi ebaõnnestunud oma liikmete kaitsmisel, ka mitte külma sõja ajal.

** [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)

 

* [[Oxford]], see 1960.-1970. aastate [[linn]], milles ma üles kasvasin, asus raudsest eesriidest päris kaugel. Aga samal ajal oli see külma sõja eesliin. [[John Lucas|Minu isa]] oli üks vähestest Oxfordi [[filosoof]]idest, kes võtsid asja otsustavalt ette ja riskisid oma [[vabadus]]ega, et toetada tagakiusatud kolleege toonases [[Tšehhoslovakkia]]s. Ma mäletan elavalt, kuidas isa valmistus 1981. aastal seal põrandaaluseid [[loeng]]uid pidama. Need toimusid [[haigla]] katlaruumis, sest akadeemiline [[seltskond]] oli pärast seda, kui nad olid keeldunud parteiliini järgimast, sunnitud töötama kojameeste ja katlakütjatena. Isa oli kaasa võtnud [[koopia]]id tekstidest, mida seal saada ei olnud: kreekakeelsed uue testamendi ja [[Platon]]i "Riigi". 1348. aastal rajatud [[Karli ülikool]] oli ainult pisut noorem kui tema enda Mertoni kolledž (1264). 1948. aastal oleks igaüks, kes oleks öelnud, et kavatseb Platonit salakaubana [[Praha]]sse toimetada, leidnud vähest uskumist, teda oleks peetud veidrikuks.

** [[Edward Lucas]], "Praha asub Viinist läänes" Postimees, 26. mai 2010, lk 14

 

* Tänases [[Ida-Euroopa]]s koosneb kogu [[Karl Marx|Marxi]]-kujutelm ainult [[eelarvamus]]test. Keegi pole Marxi lugenud, aga kõik teavad, et just tema leiutas [[totalitarism]]i, rajas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], kutsus esile külma sõja ega mõistnud [[kapitalism]]i hiilgavat [[tulevik]]ku. Marx keelas ära moodsa [[kunst]]i ja [[kirjandus]]e, hävitas [[eraomand]]i, asutas ühe partei [[diktatuur]]i, korraldas ulatusliku [[genotsiid]]i, ehitas [[vangilaager|vangilaagreid]] ja lõi [[võidurelvastumine|võidurelvastumise]] käigus tohutu [[sõjatööstus]]e. Lühidalt, kogu Marxi pärandi [[ajalugu]] on röövlite ajalugu ja Marxil endal pole selle kohta enam midagi öelda.

** [[Hasso Krull]], "[https://www.vikerkaar.ee/archives/22936 Muljeid manifestist]" Vikerkaar, mai 2018

 

{{Vikipeedia}}