Kuri: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
2. rida:
==Proosa==
* Kuri õilmitseb just kõige kindlama najal. Alati läheb ta välja suurte arvude, usaldusväärse graniidi, ideoloogilise [[puhtus]]e, väljaõpetatud sõjaväe ja korras arveraamatu peale. Tema sellekohast kalduvust võiks ehk seletada seesmise ebakindlusega, aga mis [[lohutus]]t sellestki, kui Kuri võidutseb.▼
** [[Jossif Brodski]]. Avakõne Williamsi kolledžis 1984. Tõlkinud [[Doris Kareva]]. Looming 1988 nr 10, lk 1376-1379 ▼
* "Seal all," ütles ta [Vetinari], "on [[inimene|inimesed]], kes järgnevad ükskõik millisele [[lohe]]le, kummardavad ükskõik millist [[jumal]]at, vaatavad mööda ükskõik kui suurest [[ülekohus|ülekohtust]]. Kõik see tuleb teatud üksluisest, igapäevasest halvast. Põhjuseks pole suurte patustajate tõeliselt kõrge, loominguline põlastusväärsus, vaid justkui masstoodanguna välja lastud hingepimedus. [[Patt]], milles, nagu võiks öelda, puudub igasugune algupära. Nad lepivad kurjaga mitte sellepärast, et nad oleksid poolt, vaid sellepärast, et nad pole vastu."▼
** [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2002, lk 341▼
* Aga milles oli eesti rahvas õieti süüdi, et teda kisti ühel päeval koleda tagakiusamise alla? [---] Nagu viimsepäeva viha käis kurjus üle maa ja kohutas kangeks ja halvas tummaks mahajääjaid.
** [[Karl August Hindrey]], 1941. aasta juuniküüditamise kolmandal aastapäeval ilmunud artiklis "Valu ja viha", Eesti Sõna, 14. juuni 1944, nr 136, lk 1
* Neli jalga hea, kaks jalga halb!▼
** [[George Orwell]], "[[Loomade farm]]"▼
* Kui tõesti oleksid ainult õelad inimesed, kes teevad kusagil õelaid musti tegusid, ning oleks ainult vaja nad meist, ülejäänutest, lahutada ja hävitada. Aga piir, mis lahutab head kurjast, läheb läbi igaühe südamest. Ja kes on valmis hävitama osakest omaenda südamest?
** [[Aleksandr Solženitsõn]], "[[Gulagi arhipelaag]]", Esimene osa – Vanglatööstus
▲* Kuri õilmitseb just kõige kindlama najal. Alati läheb ta välja suurte arvude, usaldusväärse graniidi, ideoloogilise [[puhtus]]e, väljaõpetatud sõjaväe ja korras arveraamatu peale. Tema sellekohast kalduvust võiks ehk seletada seesmise ebakindlusega, aga mis [[lohutus]]t sellestki, kui Kuri võidutseb.
▲** [[Jossif Brodski]]. Avakõne Williamsi kolledžis 1984. Tõlkinud [[Doris Kareva]]. Looming 1988 nr 10, lk 1376-1379
22. rida ⟶ 23. rida:
▲* "Seal all," ütles ta [Vetinari], "on [[inimene|inimesed]], kes järgnevad ükskõik millisele [[lohe]]le, kummardavad ükskõik millist [[jumal]]at, vaatavad mööda ükskõik kui suurest [[ülekohus|ülekohtust]]. Kõik see tuleb teatud üksluisest, igapäevasest halvast. Põhjuseks pole suurte patustajate tõeliselt kõrge, loominguline põlastusväärsus, vaid justkui masstoodanguna välja lastud hingepimedus. [[Patt]], milles, nagu võiks öelda, puudub igasugune algupära. Nad lepivad kurjaga mitte sellepärast, et nad oleksid poolt, vaid sellepärast, et nad pole vastu."
▲* Neli jalga hea, kaks jalga halb!
▲** [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2002, lk 341
▲** [[George Orwell]], "[[Loomade farm]]"
* "Miks inimesed küll nii tigedad on?" kurdab ämm silmi pühkides.▼
:Kodanik seletab ämmale, et see ei ole mitte tigedus, vaid [[klassiviha]]. Et seni elanud nad klassideta ühiskonnas nimega [[sotsialism]], kus kõik olid võrdselt vaesed. Aga nüüd ei ole enam sotsialism, vaid Eesti Vabariik, kus mehaanilisele võrdsustamisele on tehtud lõpp ja igaüks tohib olla vaene omal viisil. Vaeste vahel käivat koguni äge konkurentsivõitlus: kes on ikka see kõige vaesem? (lk 13)▼
* [[Astrid Reinla]], "Kodanik on kõiges süüdi", rmt: Astrid Reinla, "Kodanik on loll", 1994, lk 13–14▼
35. rida ⟶ 31. rida:
:Loomulikult oligi juhtunud midagi halba; <!--//-->igatahes tunduvalt rohkem halba kui head. LA-s tegutses terve äriharu, mis napsas endale kõik tulevased filmitähed, mida nooremad, seda parem. Tänaval avastas ta, et pole üksi, et seal leidub väga palju tüdrukuid, kellele [[isaarmastus]] ja -kiindumus tähendasid üksnes jäiga liikme torget jalgade vahel keset ööd. Teadmine, et ta pole üksi, muutis ta olukorra veidi kergemaks, kuid mitte eriti. (lk 87-88)
* [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994
▲* "Miks inimesed küll nii tigedad on?" kurdab ämm silmi pühkides.
▲:Kodanik seletab ämmale, et see ei ole mitte tigedus, vaid [[klassiviha]]. Et seni elanud nad klassideta ühiskonnas nimega [[sotsialism]], kus kõik olid võrdselt vaesed. Aga nüüd ei ole enam sotsialism, vaid Eesti Vabariik, kus mehaanilisele võrdsustamisele on tehtud lõpp ja igaüks tohib olla vaene omal viisil. Vaeste vahel käivat koguni äge konkurentsivõitlus: kes on ikka see kõige vaesem? (lk 13)
▲* [[Astrid Reinla]], "Kodanik on kõiges süüdi", rmt: Astrid Reinla, "Kodanik on loll", 1994, lk 13–14
| |||