Plaan: erinevus redaktsioonide vahel

* Ainult neljas kuninga poegadest, Ramses, kelle oli sünnitanud kuninganna Nitokris, ülempreester Amenhotepi tütar, oli tugev nagu [[härg]] Apis, kartmatu nagu [[lõvi]] ja tark nagu preestrid. [[Laps]]est saadik ümbritses ta ennast sõjaväelastega ja juba siis, kui ta oli alles lihtne kuningapoeg, kõneles ta sageli: "Kui jumalad ei oleks teinud mind kuninga nooremaks pojaks, vaid vaaraoks, ma alistaksin nagu Ramses Suur üheksa rahvast, keda Egiptus veel ei tunne, ehitaksin templi, suurema kui terve Teebai, endale aga püstitaksin [[püramiid]]i, millega võrreldes [[Cheops]]i hauaehitus oleks nagu [[roos]]ipõõsas kõrge [[palm]]ipuu kõrval."▼

** [[Bolesław Prus]], "Vaarao", tlk [[Paul Viiding]], 1997, lk 16▼

* ... sageli pannakse imeks, millise kergusega võib üks naine hüljata [[muusika]], õpingud, ameti, niipea kui on leidnud abikaasa; seda seetõttu, et ta ei võta oma [[tulevik]]uplaane kuigi tõsiselt ega leia nende teostamisest suuremat tulu. Kõik ohjeldab naise auahnust ja tohutu sotsiaalne surve kannustab teda otsima oma ühiskondlikku positsiooni ja õigustust abielus. Loomulikult ei püüagi ta omapäi otsida endale kohta maailmas või teeb seda vaid arglikult. Seni, kuni ei teostu täiuslik majanduslik [[võrdsus]] ning kuni tavad lubavad naisel abikaasa ja [[armuke]]sena meeste eesõigustest kasu lõigata, püsib naises unistus passiivsest edenemisest, mis pärsib tema eneseteostust. (Kujunemine, lk 254)▼

** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997▼

* Eesti suudab olla maailmakultuuri üheks sõlmpunktiks 30 aasta pärast, kui me sihikindlalt tegutseme. Ta võib ka olla laostuse äärel, kui me siht on udune ja õnn halb. Meil on vaja plaani, et jõude pikaajaliselt suunata. See on tee me kõigi võimete ülimaks kasutamiseks. Igaühele meist on see tee välja halli argipäeva ringist. Homne päev ei ole enam tänase mõttetu korre. Homne päev on üks kümnest tuhandest väikesest sammust sihi poole, kuhu sammub miljon teist inimest.▼

* Inimlikkus ja sallivus on selle plaani põhialused. Me arendame eestlust inimluse raames, mitte selle kulul. Plaanile ei hakka me elusat inimest ohvriks tooma. Iseäranis ei tohi see plaan kujuneda löögipuuks mingi kitsarinnaliste fanaatikute rühma käes, kõigi teisitimõtlejate vastu. ▼

* Hoidkem oma tegevus kooskõlas plaaniga, või neutraalne. Olgem sallivad nende suhtes, kelle rajad kulgevad teispool keskteed. Krediitkassa ja Irboska, Tartu vanglakaev ja Näituseväljak ei tohi korduda.▼

* Plaani asukoht me tegevuses on ajaliselt piiratud kahes suunas. Ühelt poolt ei esita ta rahvuslikku "lõppsihti", vaid ainult sihte, mis on soovitavad ja saavutatavad järgmise 30 aasta jooksul. Teiselt poolt ei anna ta ka operatiivseid juhiseid lühiajaliseks taktikaks. Ta ei saagi neid anda, sest taktikad olenevad ju üksikisiku asendist kesktee suhtes. Plaan asetab aga me lühiajalised aktsioonid selgemasse perspektiivi ja võimaldab vältida neid, mis võiksid meile pikaajaliselt olla kahjulikud.▼

* Ja siis on aeg plaan tunnistada aegunuks. Ta ei tohi jääda veskikiviks meie järgneva põlve kaela. Katsuda plaani kestvust pikendada tähendaks teda reeta. Järgnevad põlved peavad olema vabad tegema oma plaani või ka mitte mingit plaani; igal juhul peab toimuma uus kriitiline analüüs. Meie põlvkond on aga rahva olemise ja mitte-olemise kaalukeelel, ja meie eneseteostus nõuab plaani. Me suudame. Ja meil on 30 aastat. 30!▼

** [[Rein Taagepera]], "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45.▼

* Tollimäge ei saanud muidugi võrrelda küla parimate taludega, nii hoonete kui ka põldude poolest arvati teda rohkem viimaste kilda. Aga seda raakas maad oli tal rohkesti ja kui hektareid lugeda, siis võisid sa julgesti tuleviku[[plaan]]e pidada. Ja ega sa nii päris pisikeste plaanidega leppinudki. Sel ajal ju muud [[unistus]]t õigel mehel polnudki kui see, kuidas [[naaber|naabrit]] üle trumbata, kuidas kõrgemad kambrid ja kõvemad [[tall]]id ehitada, kuidas põllupiire laiemale nihutada ja niikaugele jõuda, et üleaedne [[kadedus]]est kõrvu hakkaks kratsima. Ega's sinagi teisest taignast olnud. (lk 52)▼

** [[Veera Saar]], "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70▼

* Minu arvates tuli [[elu]] kas või natukene planeerida ja ka plaani järgi elada. Pentti arvates polnud plaanipidamist tarvis. Elu läheb, nagu ta läheb, ja enamasti läheb halvasti. Ometi ei oleks ta kannatanud, kui mina oleksin asju niisama [[muretus|muretult]] võtnud kui tema. Mõistsin, kui võimatut ta nõudis: oleksin pidanud elama jalad maas ja õhus korraga. (lk 171)▼

** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012▼

* Jamesi [[Sünniaeg|sünniaeg]] oli planeeritud, nagu oli planeeritud kõik Anna elus. Ta arvas, et [[kevad]] on lapse ilmaletoomiseks ideaalne aeg ning Whalsay on lapse kasvatamiseks imehea koht. [[Sünnitus]] oli olnud valusam ja verisem, kui ta oli ette kujutanud, kuid nüüd oli see möödas, ja polnud ühtki põhjust, miks nende pereelu poleks pidanud sujuma. (lk 18)▼

** [[Ann Cleeves]], "Punased luud", tlk [[Riina Jesmin]], 2018▼