Iiobi raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid |
||
83. rida:
* Mis olen mina, et ma peaksin katsuma leviaatanit ninapidi konksu otsa haakida! Jõledad pilked Hiiobi raamatus peaksid mind hirmutama. "Peaks ta (leviaatan) sinuga seaduse tegema? Vaata, see [[lootus]] petab teda." Kuid ma olen läbi [[raamatukogu]]de ujunud ja [[ookean]]idel seilanud; mul on tulnud nendesamade kätega [[vaal]]u lahata; mul on tõsi taga ja ma teen kindlasti katset.
** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]". Tõlkinud Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 160
* [[Neeger]] on [[saatus]]ega sõbrasuhetes, sest on alati selle meelevallas olnud; saatus on talle omamoodi [[kodu]], tuttav [[pimedus]] hütis, sügav [[muld]] tema [[juur]]tele. Ta võtab iga elumuutust väga rahulikult. Usun, et omadustest, mida ta otsib peremehes või [[arst]]is või [[jumal]]as, on üks hinnatavamaid [[kujutlusvõime]]. Vahest tänu sellisele maitsele kehastab kaliif [[Harun ar-Rašid]] aafriklastele ja [[araablased|araablastele]] ideaalset [[valitseja]]t; tema puhul ei teadnud keegi, mida järgmiseks oodata, ja sa ei võinud teada, mis tal mõttes oli. Kui [[aafriklased]] räägivad jumalast, räägivad nad nagu "[[1001 ööd]]" või nagu Iiobi raamatu viimased peatükid; see on üks ja seesama omadus - kujutluse ääretu vägi, mis neile mõju avaldab. ▼
** [[Karen Blixen]], "[[Aafrika äärel]]". Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005, lk 17-18▼
89. rida ⟶ 93. rida:
* Harvey oli rikas, kolmekümne viie ringis mees. Ta oli hakanud kirjutama monograafiat [[Hiiobi raamat]]ust ja selles käsitletud probleemidest. Sest ta ei suutnud taluda, et Looja, kelle armas ja mahe [[valgus]] langes maailma peale ja levis üle selle, kelle [[võim]] ja vägi ulatus kõikjale, võis leppida vaikides maailma kirjeldamatute [[kannatus]]tega; et Jumal lubas kõiki kannatusi ning oli seepärast oma kõikvõimsuse [[loogika]] järgi nende tegelik [[autor]]. Harvey ei teadnud, kuidas seletada Jumala olemasolu, lähtudes eeldusest, et Jumal on hea.
▲* [[Neeger]] on [[saatus]]ega sõbrasuhetes, sest on alati selle meelevallas olnud; saatus on talle omamoodi [[kodu]], tuttav [[pimedus]] hütis, sügav [[muld]] tema [[juur]]tele. Ta võtab iga elumuutust väga rahulikult. Usun, et omadustest, mida ta otsib peremehes või [[arst]]is või [[jumal]]as, on üks hinnatavamaid [[kujutlusvõime]]. Vahest tänu sellisele maitsele kehastab kaliif [[Harun ar-Rašid]] aafriklastele ja [[araablased|araablastele]] ideaalset [[valitseja]]t; tema puhul ei teadnud keegi, mida järgmiseks oodata, ja sa ei võinud teada, mis tal mõttes oli. Kui [[aafriklased]] räägivad jumalast, räägivad nad nagu "[[1001 ööd]]" või nagu Iiobi raamatu viimased peatükid; see on üks ja seesama omadus - kujutluse ääretu vägi, mis neile mõju avaldab.
:"See on ainus probleem," ütles Harvey alati. Harvey ju uskus Jumalat, ja see vaevaski teda. "Tegelikult on see ainus probleem, mida tasub arutada." (lk 9)
▲** [[Karen Blixen]], "[[Aafrika äärel]]". Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005, lk 17-18
* "Õpetlased püüavad Hiiobit ratsionaalsemaks muuta, seades ümber värsse, kus ilmselt ei ole mingit mõtet. Mõnikord muidugi kutsub [[tekst]] esile vastupandamatu soovi viia üks lõik traditsiooniliselt kohalt mujale. Kuid lõikude ümbertõstmine ainult selleks, et need oleksid loogilisemad, ei tule Hiiobi raamatule kasuks. See ei tee seda selgemaks. Hiiobi raamat ei muutu kunagi selgemaks. See ei olegi tähtis; see on poeem." (lk 77)
* "Ma nägin sind [[televiisor]]ist ja see kõik on [[ajaleht]]edes. Kuidas sa võisid nii kohutavalt Jumalat teotada, öeldes niisuguseid asju meie Looja kohta?" .
:"Tädi Pet, sa pead aru saama, et ma ei ütelnud midagi Jumala kohta, ma mõtlen meie Loojat. See, kellest mina rääkisin, on uks Hiiobi raamatu kirjanduslik kuju, kelle nimi on Jumal." (lk 79)
* "Hiiob oli rikas mees. Ta istus [[tuhk|tuha]] sees. Mõned ütlevad, et [[linn]]ast väljas [[sõnnik]]uhunnikul. Ta oli väga tavaline. Niivõrd, et Jumal oli temast tüdinenud."
:"Kas see on [[piibel|Piiblis]] olemas?" küsis politseinik.
:"Ei, see on minu peas." (lk 87)
* Ma analüüsin Hiiobi raamatu Jumalat, nagu ma ütlesin. Oleme jälle [[mõistatus]]te juures. Kui [[vastus]]ed on paikapidavad, siis küsimused on vildakad.
:Hiiobi raamat 38, 2-3: Kes see on, kes pimestab nõu pajatustega, milledel pole [[teadmine|teadmist]]?
:Et pane niudeile vöö nagu mees, ja ma küsin sult ja sa teata mulle.
:See on Jumal, kes Hiiobi raamatus küsimusi esitab. (lk 107)
* [[Muriel Spark]], "Ainus probleem". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Eesti Raamat, 1995
* [Isaak Gantmani märkmed:] Lisaks sellele kohtasin mina, ateist, nii sõja ajal kui sõjajärgsetel aastatel suurel hulgal usulise kriisi läbi teinud juute - meie rahvas on muutunud kollektiivseks Iiobiks, kes istub tuhaasemel, ilma jäänud lastest, [[tervis]]est, varast, eksisteerimise mõttest. Kes on suurel määral ära kaotanud selle aarde, millega uhkeldas - usu enese. (lk 193)
* [Isaak Gantmani märkmed:] Ma ei usu, et Iiobi [[kurbus]]t suudaksid leevendada uued lapsed, mis endiste asemele antaks. Aga need süütud, kes said surma allavarisenud majakatuse all vaid kahtlase [[kihlvedu|kihlveo]] tõttu, mille Looja oli sõlminud mingi olendiga, kes on tuntud kui inimsoo vaenlane, kas ta on nad unustanud?... Iiobi raamat on üsna poeetiline, kuid loogikat pole. (lk 193)
** [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tänapäev, 2013
==Kirjandus==
| |||