Ukraina: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
34. rida:
* [Frankfurt Allgemainele:] Kui sa kuuled Putinit ütlemas, et Ukraina pole kunagi eksisteerinud ja see riik on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Lenin]]i looming. Et Ukrainal pole ajalugu... seda kuuldes mõistadki, et kui Ukraina selle sõja kaotab, siis meid lihtsalt kustutataksegi ajaloost. Me sisuliselt kaome maamunalt. Sellega aga ei saa leppida!
** Serhi Stahhovski, intervjuu: [https://sport.postimees.ee/7483382/relva-haaranud-ukraina-tipptennisist-vene-vaed-lihtsalt-tapavad-ja-vagistavad-inimesi "Relva haaranud Ukraina tipptennisist: Vene väed lihtsalt tapavad ja vägistavad inimesi"], Postimees, 23. märts 2022
* Kontinendi lääneosas oldi 2014. aastal aga [[šokk|šokis]]. Ei tulnud ettegi, et kakskümmend aastat kestnud [[Moskva]] [[meelitamine]] oli üks põhjustest, miks [[Kreml]]is otsustati, et endale saab lubada Euroopas sõda alustada.
:Sama aasta novembris hüüdis ühe Lääne-Euroopa riigi minister EL-i välisministrite nõukogus Venemaa tegevusele karmimat reaktsiooni nõudnud Leedu kolleegile nii: Linas, ma saan aru, et teil on oma ajalooline kogemus, aga me peame siin arukat [[välispoliitika]]t ajama! Ikka ei olnud kohale jõudnud – või ei soovitud seda näha – kibe tõsiasi, et Euroopa on sõjas. Et Ukraina on Euroopas, et [[Donbass]] on Euroopas, me lähinaabruses.
* Fundamentaalne erinevus Vene ja Ukraina [[ühiskond|ühiskonna]] vahel, kus viimases pole jälgegi [[fatalism|fatalistlikust]] [[alistumine|alistumisest]] [[tsaar]]i tahtele, on olemas tugev [[pluralism|pluralistlik]] traditsioon ja tugevnev püüe Euroopa poole, jäi märkamata.
* Ka 2014–2022 püüti Ukrainat välispoliitiliselt käsitleda osana Venemaa probleemist, funktsioonina sellest. Euroopa Liidus, vabatahtlikult liitunud klubis, kus lõhestavate teemade arutamist viimse võimaluseni välditakse, polnud selgeks vaieldud: kas Ukraina näol on tegu riigiga, mis peab meie eest sõda (ühe rühma liikmesriikide arvamus, nüansierinevustega muidugi) või [[korruptsioon]]ipesaga, kuhu me raskesti arusaadavatel põhjustel miljardeid kallame, vähe vastu saades (teine rühm liikmesriike, samuti nüanssidega).
:Me ei peaks toetama üht korrumpeerunud riiki ainult geopoliitilistel põhjustel, kõlas teise rühma jutupunkt.
:Ukraina oli aga vahepeal arenenud, emantsipeerunud, kaugelt enamaks kui vaid korruptsioonipesaks. On hõlpus aru saada, miks hoovõtt selleks kauem kestis kui näiteks [[Baltimaad|Balti riikidel]].
* Nii võttiski Ukraina [[emantsipeerumine]] aega. Esimene hoiatuslask tehti küll juba 2004. aasta [[Oranž revolutsioon|oranži revolutsiooniga]], mil inimesed keeldusid ilmse valimispettusega leppimast. Kui aga samad petturid kümnend hiljem riigi Euroopa kursilt ära tahtsid keerata, tõusis rahvas üles. Aastad alates 2014 on Ukrainas kõigist raskustest ja kehvast lähtepositsioonist hoolimata olnud demokraatia, õigusriigi ja Euroopa lõimumise juurdumise aeg. Eemale vanast, eemale Idast, ja läände!
* Esiteks, Ukrainal tuleb aidata see [[sõda]] [[võit]]a. [[Relv]]i tuleb anda nii palju ja nii raskeid, kui ukrainlastel vaja. Kuna Kreml ei välista selles sõjas midagi, ka [[tuumarelv]]a kasutamist, ei tohi sõjalist sekkumist välistada ka lääneriigid ja lääne organisatsioonid.
:Iga nõrkusavaldus vaid ahvatleb agressorit. Olgu talle avalikult teatavaks tehtud, millised on vastusammud [[keemiarelv|keemia]]- ja tuumarelva kasutamise puhul. Edasi tuleb endale ja välja öelda, et meie poliitika ei lõppe ka siis, kui Ukrainas peaks [[relvarahu]] kehtestatama.
* Lisaks tuleb nii praktilistel kui ka moraalsetel põhjustel jaatavalt vastata Ukraina soovile liituda lääne organisatsioonide, Euroopa Liidu ja NATO-ga. Praktilistel, sest meie huvides on uus suur liitlane strateegilises asukohas. [[Moraal]]setel, sest Ukraina on [[Euroopa]] riik ajaloo, [[kultuur]]i, üha enam [[majandus]]e, inimestevahelise läbikäimise, isegi [[kirik]]u kuuluvuse mõttes.
:Kui selline riik tahab saada Euroopa osaks ka poliitiliselt, kui ukraina rahvas on otsustanud euroopalikuks saada, siis kellel, kurat, on õigus seda keelata?
* [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt "Geopoliitika hammustab valusalt"], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022
==Luule==
| |||