Diplomaatia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
37. rida:
* Neis ringkondades, kus elasin varem, polnud iialgi juhtunud, et mehed oleksid end daamide juuresolekul purju joonud, äärmisel juhul läks mõni Ungari diplomaat sentimentaalseks ja hakkas kaunitaridega kurameerima või kuulutas nukralt, et keegi teda ei armasta. (lk 113)
** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981
* Kontinendi lääneosas oldi 2014. aastal aga [[šokk|šokis]]. Ei tulnud ettegi, et kakskümmend aastat kestnud [[Moskva]] [[meelitamine]] oli üks põhjustest, miks [[Kreml]]is otsustati, et endale saab lubada Euroopas sõda alustada.
:Sama aasta novembris hüüdis ühe Lääne-Euroopa riigi minister EL-i välisministrite nõukogus Venemaa tegevusele karmimat reaktsiooni nõudnud Leedu kolleegile nii: Linas, ma saan aru, et teil on oma ajalooline kogemus, aga me peame siin arukat [[välispoliitika]]t ajama! Ikka ei olnud kohale jõudnud – või ei soovitud seda näha – kibe tõsiasi, et Euroopa on sõjas. Et Ukraina on Euroopas, et [[Donbass]] on Euroopas, me lähinaabruses.
* Liiga pehme reaktsioon [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimisele]] ja sõjale Donbassis oli vaid üks [[viga]], mida EL (ja laiemalt lääs) sõja süttides tegi. Veel hullem oli sõja lõpetamise liiga kergelt võtmine. Nn Normandia formaadi loomine juunis 2014 oli veel kuidagi arusaadav – sa kasutad juhust, räägid nendega, kes kohal, räägitavad on. Ehkki [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] väljajätmine-väljajäämine oli [[lühinägelikkus|lühinägelik]] juba siis.
:Ent selle formaadi kiivas kuulutamine ainsaks diplomaatiliseks protsessiks sõja lõpetamiseks, ka siis, kui alates veebruarist 2015 seitsme aasta jooksul õieti midagi saavutada ei suudetud, on [[vastutustundetus]]e ere näide.
* Ka 2014–2022 püüti Ukrainat välispoliitiliselt käsitleda osana Venemaa probleemist, funktsioonina sellest. Euroopa Liidus, vabatahtlikult liitunud klubis, kus lõhestavate teemade arutamist viimse võimaluseni välditakse, polnud selgeks vaieldud: kas Ukraina näol on tegu riigiga, mis peab meie eest sõda (ühe rühma liikmesriikide arvamus, nüansierinevustega muidugi) või [[korruptsioon]]ipesaga, kuhu me raskesti arusaadavatel põhjustel miljardeid kallame, vähe vastu saades (teine rühm liikmesriike, samuti nüanssidega).
:Me ei peaks toetama üht korrumpeerunud riiki ainult geopoliitilistel põhjustel, kõlas teise rühma jutupunkt.
:Ukraina oli aga vahepeal arenenud, emantsipeerunud, kaugelt enamaks kui vaid korruptsioonipesaks. On hõlpus aru saada, miks hoovõtt selleks kauem kestis kui näiteks [[Baltimaad|Balti riikidel]].
* Käesoleva aasta 24. veebruarist on palju asju muutunud. Euroopa liidrid ei räägi enam vaid [[dialoog]]i vajadusest (dialoog [[agressor]]iga on igal juhul vähemalt kaheldav asi) ega karda Venemaad provotseerida. Venelastega rääkides paremal juhul lihtsalt asjatundmatu, halvemal juhul agressiooni õhutav sõnakõlks "[[konflikt]]ile pole sõjalist lahendust" on unustatud.
* Kitsaste formaatidega tehtud vigu pole meil õigust korrata. Seda enam, et kogu maailma pildis pole asjad, [[Hea]] ja [[Kuri]], sugugi nii selged kui meile Euroopas ja [[Põhja-Ameerika]]s tunduvad. [[Hiina]]st rääkimata, aga ka riigid [[India]]st [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]]ni näevad Ukraina sõda kui [[Läänemaailm|lääs]]-kõigi-teiste-vastu-olukorda.
** [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt "Geopoliitika hammustab valusalt"], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022
== Allikata tsitaadid ==
| |||