Ida-Euroopa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
11. rida:
järved seismas kui [[soo]]d.
[[Mets]]ad, [[raba]]d ja [[küla]]d,
[[munakivi]]sed linnad —
[[laadapäev]]iti tolmused,
muidu tühjad ja tuulised.
17. rida:
kaugel kaunist ja mehisest
uute mandrite võitmisest,
kaugel [[keiser|keisrist]] ja [[jumal]]ast, .
üleaedsele lähedal...
</poem>
35. rida:
* Minu [[sümpaatia]] Vene psühholoogilise [[trauma]] osas, mis tekkis seoses [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemisega]], ütleme nii, on piiratud. Nemad ei ole [[ohvrid]]. Nemad olid agressoriks. Me peame meeles pidama, kuidas ja milliste vahenditega nad allutasid Ida-Euroopa oma [[impeerium]]ile. Seda pole vaja rääkida eestlastele, eestlased teavad, nagu ka poolakad, leedulased ja lätlased.
** [[Daniel Fried]], intervjuu: Arp Müller, [https://www.err.ee/1608596425/usa-veterandiplomaat-venemaa-vastutab-ise-oma-labikukkumiste-eest "USA veterandiplomaat: Venemaa vastutab ise oma läbikukkumiste eest"], ERR, 13.05.2022
 
 
* [[Simon Kuper]] kirjutas 2014 Financial Timesis, kuidas [[Lääne-Euroopa]]s on [[ajalugu]] midagi kaudset, mida võid vaadata kui [[õudusfilm]]i, [[Balkan]]il aga (ja siia võib rahulikult lisada ka Ida-Euroopa) on ajalugu midagi reaalset, õelat, miski, mis luurab alati nurga taga, valmis hammustama.
:Minu põlvkonna [[idaeurooplased]] on Ajaloo [[sündmus]]ed, [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega]] kaasnenud vabanemise, oma nahal läbi elanud. Teame, et Sündmused võivad päriselt juhtuda, neist ei saa lahti tekki üle pea tõmmates.
* Tahapoole vaadates – [[Teine maailmasõda]] on eurooplasele üldiselt juba akadeemilise tähendusega, ja kuna see on Lääne-Euroopas seni viimane suur raputus, siis järeldub sellest, et [[geopoliitika]] on kontinendi õhtupoolses servas üsna teoreetilise tähendusega mõiste. Lisaks on Lääne- ja Ida-Euroopa kogemus sõjast, selle lõpust, liitlassuhetest ja muust kohati üsna erinev. Joon läheb siin teadagi sealt, kus [[Stalin]]i väed paigale jäid ega lahkunud.
:Geopoliitika põhineb [[geograafia]]l ja ajalool. On loomulik, et kontinendi servadel, [[tsivilisatsioon]]ide piirimail Viimases Lahkes Majas elades on geograafiatunnetus teravam. Sama lugu on ajalooga, nagu käesoleva loo algtsitaat ütleb.
* Nagu kõik Vahe-Euroopa – [[Timothy Snyder]]i õudse, kuid täpse määratluse järgi Veremaade – inimesed on tunda saanud, nähakse neid tihti läbi suuremate toimijate prisma, ilma oma tahte ja õigusteta, funktsioonina vägevamatest.
* [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt "Geopoliitika hammustab valusalt"], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022
 
==Välislingid==