Baltisakslased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link |
Resümee puudub |
||
1. rida:
==Proosa==
<poem>
Proua Henselmannil lähevad viimased sõnad kõrvust mööda, ta jälgib tähelepanelikult ringi käivat praekaussi, kuid juurdleb ikka edasi: "Siis olete [[lätlane]] või [[leedulane]]. Kas seal pole mitte ka [[eestlane|eestlasi]]?"
Ei, neid kummalisi sakslasi polnud võimalik veenda lihtsas tõsiasjas, et oled samuti [[sakslane]]. [[Välismaalane|Välismaalasena]] oled sa nimelt pool-sakslane, pool-pool-ebard.
Kummaline kaksikolend, keskel, läbi naha sidekriips: vasakul sakslane, paremal venelane; äärmisel juhul üht jalga, üht kätt, üht kõrva oldi nõus saksa omaks tunnistama; keel oli juba lõhestatud. "Kummaline, kui hästi te [[saksa keel]]t räägite!" Kui sageli sai Aurel seda hiljem kuulda. Tasapisi loobus ta selle vastu võitlemast. Olid igaveseks [[venelane|vene]]-sakslaseks tembeldatud, sidekriips sügaval kõhus nagu allaneelatud joonlaud – välja tõmmata ei saanud seda kuidagi.
</poem>
* [[Siegfried von Vegesack]], "Balti tragöödia". Tallinn: Eesti Päevalehe Kirjastus, 2009 (originaali esmatrükk 1935), tõlkinud [[Tiiu Relve]], lk 389–390
* Siinse [[looduskaitse]] pioneerid olid hoopis baltisakslased, kes asusid kaitsma [[kala]]sid, [[lind]]e ja [[rändrahn]]e.
** [[Linda Kaljundi]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/25135 "Ökovisioonid: Eestlus – loodusrahvamüüt keskkonnakriisi ajastul"], Vikerkaar, september 2019
| |||