Toit: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Inimene|Inimese]] toit on koduloomad[[koduloom]]ad. [[Hirv]]e toit on [[hein]]. [[Sajajalgne|Sajajalgsele]] maitsevad rohujuured. Öökullid[[Öökull]]id-[[vares]]ed himustavad [[hiir]]i. Kes nendest teab õiget maitset[[maitse]]t?

** [[Zhuangzi]], II peatükk (4.-3. sajand eKr), [[Jaan Kaplinski]] tõlge, "Ex oriente. Eesti A ja O", Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989

* Süües [[isa]] suu auras. Ta mäluvad lõuapärad olid niisama täitmatud kui ta [[käed]]. Tütar seisis püsti, et isa [[taldrik]]ut kiiremini täita; tütre taldrik jäi tühjaks. Ükskord, kartis ta, pärib isa, miks mina ei söö. Isa [[sõna]]d olid tütrele veel hirmsamad kui teod. Isa sõnu mõistis tütar alles sellest ajast alates, mil ta täiskasvanuks sai, isa toimingud mõjutasid teda tema elu esimestest hetkedest peale. Isa, ma juba sõin, vastaks ta. Söö aga. Ent isa ei küsinud seda temalt oma [[abielu]] pikkade aastate jooksul mitte kordagi. Mälumise ajal ta mälus. Tema [[pilk]] püsis taldrikul, ainiti ja joobunult. Toidumäe kahanedes kustus silmade sära. Mehe mälumislihased panid pahaks, et neile anti liiga vähe tööd; nad ähvardasid peagi röökima pista. Häda taldrikule, kui see tühjaks sai! [[Nuga]] lõikunuks ta puruks, [[kahvel]] puurinuks läbi, [[lusikas]] löönuks katki ja röögatus paisanuks [[kild]]udeks. Aga selle tarvis seisis samas kõrval tütar. Tema jälgis teraselt muutusi isa ilmes. Niipea kui [[kulm]]ude vahele ilmus esimene märk püstjast vaost, tõstis tütar juurde, ükskõik kui palju veel taldriku peal oli. Sest vastavalt isa meeleolule ilmus vagu iga kord ise [[kiirus]]ega. Selle oli tütar selgeks saanud; alguses, pärast ema surma, talitas ta nagu emagi ja tõstis juurde taldriku seisu järgi. Sellega ta aga tulemusteni ei jõudnud, tütrelt nõuti enamat. Varsti sai tütrel asi selgeks ja ta luges isa tahtmisi näoilmest.