Süü: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Süü''' on sotsiaal-eetiline etteheidetavus inimese (või muu entiteedi) käitumisele. Eristada võib süütunnet, mida tunneb inimene ise vastutuse või vastutusvajadusena, õiguslikku süümõistet, milles süü tuleneb kehtivate õigusnormide rikkumisest, ja eetilist süümõistet. Üldjuhul põhineb isikule tehtav etteheide [[tahtevabadus]]e teesil ehk eeldatakse, et [[inimene]] on oma tahtelt vaba, seega saab enda käitumist kontrollida ja peaks seda tegema - ehkki esineb ka süü omistamist neile, kes poleks saanudki teisiti teha või mingit sündmust ära hoida (nt [[pärispatt]] või loomade kohtuasjad keskajal).
 
==Proosa==
* [[Noorus]] ei saa teada, kuidas kõrge iga mõtleb ja tunneb. Aga vanad mehed on süüdi, kui nad unustavad, mis tunne oli olla noor...
** [[Albus Dumbledore]], tegelane [[J. K. Rowling]]u Harry Potteri-raamatute sarjas
 
 
* Vaat niisugune imelik lugu on sellega, kui sa kellegi surmas süüdi oled. Kas või süütult, aga ikkagi süüdi. Kui ma poleks, kui ma oleks ja nii edasi. Kõige rängemalt nuhtleb inimest ikkagi tema enda südametunnistus... Meil kaevandusrajoonis sõitis üks autojuht oma poja surnuks. Hakkas pärast lõunat kodus hoovist välja tagurdama, viieaastane [[poeg]] jooksis otse auto taha ja jäi ratta alla... Kohus oli tormiline, saal rahvast puupüsti täis. Autojuht mõisteti õigeks, aga mulle jäi meelde, mida [[kohtunik]] ütles: see just ongi kõige raskem [[karistus]]. Kui [[mees]] oleks mõne aasta kinni istunud, oleks ta ehk võinud tunda, et on oma tegu kas või natukenegi lunastanud, aga elada sealsamas edasi, näha iga päev s e d a kohta, vaadata iga päev oma poja emale silma – rängemat karistust on vist tõesti võimatu välja mõelda. (lk 29)
9. rida ⟶ 11. rida:
* "Idee pole ju selles süüdi, kui keegi teda kas meelega või kogemata valesti tõlgendab." (lk 36)
** [[Raimond Kaugver]], "Vana mees tahab koju", 1985
 
 
* Kui raamatu ja [[pea]] kokkupõrkel õõnsat kõminat kuuldub, on selles siis alati süüdi raamat?
** {{halliga|Wenn ein Kopf und ein Buch zusammenstoßen und es klingt hohl, ist denn das allemal im Buche?}}
** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme" (Sudelbücher, Heft D, 399)), tõlkinud [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]]
 
 
* Rahune, meeletu [[süda]], sest süü pole sinu, vaid kõik, mis maailmas sünnib, on meeletu ja headusel ning [[kurjus]]el pole otstarvet, vaid ahnus, viha ja himu valitsevad maailma. Süü ei ole sinu, Sinuhe, vaid inimene püsib samasugusena ja inimene ei muutu. Aastad veerevad ning inimesed sünnivad ja inimesed surevad ja nende elu on kui kuum hingus ja nad ei ole õnnelikud oma elus, vaid õnnelikud ainult surres. Sellepärast pole suuremat mõttetust, kui inimese elu, ja süü ei ole sinu, vaid inimene püsib samana aegadest aegadeni. Asjata uputad inimese aja voolu, ta süda ei muutu ja ta tõuseb sellest voolust nõnda, nagu sinna astus.
** [[Mika Waltari]], "[[Sinuhe]]"
 
 
* Kas oli inimene üldse oma olemasolus süüdi? Ei olnud ta ju siia maailma vabatahtlikult tulnud. Ja kas oli ta selle eest vastutav, et ta kellelegi oma olemasoluga kurja tegi?
** [[Albert Kivikas]] "[[Nimed marmortahvlil III]]"
 
 
* Mõned ütlevad, et [[kliimakriis]] on midagi, mille oleme kõik koos loonud. See on lihtsalt veel üks mugav vale, sest kui kõik on süüdi, siis pole kedagi hukka mõista. Ometi on keegi süüdi. Mõned inimesed – mõned ettevõtted ja eriti mõned otsustajad – on täpselt teadnud, milliseid hindamatuid väärtusi nad suurte rahasummade teenimiseks ohverdavad.
** [[Greta Thunberg]], kõne Davosi ülemaailmsel majandusfoorumil, 22. jaanuar 2019
 
 
* Meil on olemas kollektiivsed isiklikud [[trauma]]d ja nende pidev ülekordamine tekitab ka küsimuse, kui kaua me neid n-ö kohvreid kaasas tassime. Mingil hetkel võiksime [[minevik]]ust õppida ja mitte unustada, aga mitte ka pidevalt meelde tuletada. Kollektiivne süü või selle [[lunastamine]] on ka uute konfliktide ja süütegude katalüsaator.
** [[Marju Kõivupuu]], [https://kultuur.err.ee/1101799/marju-koivupuu-me-ei-saa-ajalugu-tsenseerida Me ei saa ajalugu tsenseerida] ERR, 13.06.2020
 
 
* Kolmandaks nõrkuseks on, et otsime liiga tihti, kes on "süüdi". "Syy" tähendab soome keeles "põhjust" ja see on, mida peaksime otsima. Ei aita, kui terve rühma "süü" (või koguni olematu "süü") kinnitatakse ühe isiku õlule. Aitab, kui häire põhjus kõrvaldatakse, ja veel nii, et kellelgi paha tunnet ei jää (ka sellel, kes ehk tõesti natuke oli "süüdi"). Asjatult käime mõttes kohtus teiste rahvastega ja oma perekonna liikmetega (kaasa arvatud lapsed). Kui moos on maas, koristagem killud, kui mees on maas, aidakem haiglasse. "Süü" määramine on selle kõrval kolmanda järgu tähtsusega. Kui abielu on nässus, loeb vähe, kummal oli "õigus". Kui rahvas sureb, loeb see vähe, et saame mõne teise rahva patuoinaks kuulutada. Vargamäe huvides on rohkem põllul ja vähem kohtus käia.
** [[Rein Taagepera]], "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45.
 
 
==[[Aleksandr Solženitsõn]], "[[Gulagi arhipelaag]]"==
* Mehed minu elus on [[süütu]]d. Süüdlane olen mina, sest nemad armastavad mind, mina aga lasen end armastada. Armastatud liiga paljudest meestest, olen andnud oma [[keha]] liiga paljudele meestele ning mu keha mässab nüüd ja ihkab surra. (lk 25)
** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26
 
===[[Aleksandr Solženitsõn]], "[[Gulagi arhipelaag]]"===
===1.-2. osa===
*Ja veel oleks väär omistada 37-ndale aastale "avastust", et süüdistatava ülestunnistus on tähtsam kui ükski tõend või [[fakt]]. See seisukoht kujunes välja juba 20-ndatel aastatel. 1937. aastat aga tähistab lihtsalt [[Võšinski]] hiilgava õpetuse küpsemine. Muide, tol ajal tutvustati seda ainult uurijatele ja prokuröridele, et kinnitada nende vaimu, meie aga kõik ülejäänud, saime sellest teada alles kakskümmend aastat hiljem, alles siis, kui seda hakati ajaleheartiklite kõrvallausetes ja alalõikudes hukka mõistma nagu ammu ja laialt teadaolevat asja.