Kaotus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
12. rida:
* "Sa võtad [[sõda]]de [[võit|võitmist]] nii tõsiselt," pahandas kasimata nurjatu vanamees. "Tegelikult on tähtis sõdu kaotada, teadmises, milliseid sõdu võib kaotada. [[Itaalia]] on sadu aastaid sõdu kaotanud, ja vaata, kui hästi meil sellegi poolest läheb. [[Prantsusmaa]] võidab sõdu ja on pidevas [[kriis]]is. [[Saksamaa]] kaotab ja õilmitseb. Vaata meie oma [[lähiajalugu]]. Itaalia võitis [[Etioopia sõda|Etioopia sõja]] ja langes otsemaid tõsistesse probleemidesse. Võit andis meile sellise hullumeelse valearusaama [[hiilgus]]est, et me aitasime alustada [[maailmasõda]], mida polnud lootustki võita. Aga nüüd me kaotame uuesti ja kõik pöördub paremuse poole, ja kahtlemata jõuame me taas tippu, kui meil õnnestub lüüa saada." (lk 315)
* [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020
* Sa oled ainult kümneaastane ning liiga noor õelate mõtete jaoks — kas Sa vaatad oma varaküpsesse südamesse ning näed seal vaid rususid, jäänuseid, lapse moonutatud varju? Kas Sa näed selles kõiges enda kui tütre lüüasaamist? Kas Sa mõistad, et tütar nagu armukegi peab olema naiselik, või ta kaotab kõik, peab pidevalt võitlema selle kuratliku kaine irooniaga, mis võtab meilt kõik meie mehed...? Jah, ma arvan, et Sa oled kaotanud. Kümneaastane ei suuda võistelda kolmekümneaastasega. Saada mulle pealegi lilli. Rebin nad ükshaaval puruks, õielehed satuvad mu küünte alla, viskan nad minema, enne kui mu mees koju jõuab. (lk 28)
** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49
[[Kategooria:Teemad]]
| |||