Akrobaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida:
==Proosa==
* Hommikul võtsid nad
* Ta püüdis sõbrannade käest üksikasjalikult välja uurida, mida Euroopa kuulsaim lõvitaltsutaja Filipiino siis ikkagi oli teinud, aga sõbrannad kehitasid õlgu ja rääkisid vaimustusega hoopis akrobaatidest, kes publiku hulka tohutult õhusuudlusi olid saatnud, ja kuidas nad riides olid ja mismoodi don Alfredo — mis don Alfredo, pahandas Johanna, räägi ometi veel [[lõvi]]dest — noh, loomad nagu loomad ikka, üksainus lõvi oligi, hüppas läbi põleva rõnga — Läbi põleva rõnga?! — Jah, ja pärast seda tuligi don Alfredo... Tont temaga, selle don Alfredoga, kelle nimi oli näiteks Paul Peterson ja kes teenis endale elatist sellega, et neelas igal õhtul [[mõõk]]u alla, kuni oli lõpuks läbi torgatud nagu [[nõelapadi]]. (lk 23)▼
** [[Astrid Reinla]], "Johanna H. lugu", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987▼
▲* Hommikul võtsid nad kohvikus pruukosti ja lonkisid [[rand]]a. Pikkade pükste all olid neil supelpüksid. Päev oli jahe, aga vette võis siiski minna. Mongibellos olid nad külmemagi ilmaga ujumas käinud. Rand oli peaaegu inimtühi — mõned omaette hoidvad paarikesed ja salk mehi, kes mängis kaldapealsel mingit mängu. Lained kaardusid üles ja murdusid liival talvise ägedusega. Nüüd märkas Tom, et meestesalk tegeles [[akrobaatika]]ga.
:"Vist profid," oletas Tom. "Kõigil on ühesugune kollane [[niudevöö]]."
:Tom jälgis huviga, kuidas ehitati [[inimpüramiid]]i: jalad toetati kummuvatele reitele, käed haarasid küünarvartest. Ta kuulis hõikeid: "Allez!''" ja "''Un — deux!''"
:"Vaata!" ütles Tom. "Ülemine võtab koha sisse!" Ta seisis vaikselt ja jälgis kõige väiksemat, umbes seitsmeteistkümneaastast poissi, kes upitati kolmest ülemisest mehest keskmise õlgadele. Nooruk seisis sirgelt, käed laiali, nagu plaksutajaid tänades. "Braavo!" hüüdis Tom.
:Poiss naeratas Tomile, enne kui hüppas maha, nõtkelt nagu [[tiiger]].
:Tom vaatas Dickie poole. Dickie silmitses lähedal pingil istuvaid mehi.
:"Kümme tuhat haldjat koos koogutamas tantsuhoos," ütles Dickie hapult Tomile.
:Tom jahmus ja tundis siis samasugust kõrvetavat häbi nagu Mongibellos, kui Dickie oli öelnud: ''Marge arvab, et sa oled lilla.'' Olgu pealegi, mõtles Tom, akrobaadid on homohaldjad. Võib-olla kubiseb [[Cannes]] [[homo]]dest. Ja mis siis? Tomi käed olid püksitaskus kõvasti rusikas. Ta mäletas tädi Dottie mõnitusi: ''Mammapoeg! Maast madalast mammapoeg. Täpselt nagu isa!'' Dickie seisis, käed vaheliti, ja tuiutas ookeani. Tom hoidus meelega akrobaatide poole vaatamast, <!--//-->ehkki nad olid palju huvitavamad kui [[ookean]]. (lk 68-69)
* [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
▲* Ta püüdis sõbrannade käest üksikasjalikult välja uurida, mida Euroopa kuulsaim lõvitaltsutaja Filipiino siis ikkagi oli teinud, aga sõbrannad kehitasid õlgu ja rääkisid
▲** [[Astrid Reinla]], "Johanna H. lugu", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987
| |||