Ploom: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
29. rida:
</poem>
* [[Betti Alver]], "Kannibal" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tolm ja tuli"], lk 37
 
 
 
==Proosa==
* Laura tõstab üles ümara munaploomi. See on lõhenenud, sileda koore all on peene võrgustikuga magus viljaliha. Koor tuleb kergelt ära, ploom läheb justkui iseenesest pooleks. Ploom näib Laurale sootumaks kaitsetuna, suisa kehakatteta, sellist ei saa jätta, selline tuleb ära süüa.
:Ploomikivike tudub viljalihas nagu hällis. Kivikest ei tohi ära süüa! See on mürgine. Selle sees on sinihape, see võib inimese hetkega kutuks teha. Kui puruks hammustada. Kui mitte, siis pole midagi, saad kõhuvalu, aga kivi tuleb välja. Või veelgi hullem, kõhus võib kivist uus puu kasvama minna. Tuleb ette. Siis on inimesega jälle kutu, sest sirguv puu lõhub inimese pooleks.
:Ploomikividega tuleb inimestel samuti tähelepanelik olla. Neid tuleb austada. Ploomipuu on kõik hästi välja mõelnud, kõike ette näinud.
:Ploomipuu on tark. Sööge, inimesed, mu ploomikeste viljaliha, sööge niipalju kui kulub, egas mul kahju pole. Aga kivi jätke rahule! Selle sees on mu lapsuke, tulevane ploomipuuke. Katsuge vaid mu lapsukest ära süüa, siis hoidke küll piip ja prillid! Vaat siis alles saate mu käest! Annate ropsuga otsad, ei jää teist tuhka ega tolmugi järgi!
:Laura on ploomipuuga kõiges nõus. Ta viskab kivi nii kaugele kui vähegi jaksab, et ploomilapsukesel oleks küllaga ruumi.
* [[Māra Zālīte]], "Viienäpu". Tõlkinud Hannes Korjus, 2015, lk 95
 
==Välislingid==