Redaktsioon: 13. september 2021, kell 08:01 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 985 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. juuni 2022, kell 21:17 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 363 muudatust →‎Proosa Uuem muudatus →
4. rida: ==Proosa== * Ooperileek on [[Maarjamaa]] põhjatuules alati pigem tasa hubisenud. Küll on [[elevandiluutorn]] olnud kõrgevõitu ja mõne teise arvates suisa liiga madal, et selle peale üldse vaadata. Hei, [[helilooja]]d, kus on meie rahvusvärvides "La donna e mobile" ja "Una furtiva lagrima"?▼ * Olen mittemuusikute ringkonnas täheldanud, et muusikateatrit kiputaksegi seostama pigem [[kontsert\|kontserdi]]- kui teatrieluga. Küllap peituvad põhjused ajaloos: meie teatri algusaegadel oli [[operett]] midagi labast ja ooperite teostus küündimatu.▼ * XX sajandi alguses hakkasid ka eesti heliloojad [[Miina Härma]], [[Artur Lemba]] ja [[Karl August Hermann]] ooperižanris katsetama, esimeseks päris ooperiks võib siiski pidada alles [[Evald Aav]]a teost "Vikerlased" (1928). Kuigi 1960ndate kuldaega meenutatakse heldimusega, oli algupäranditega lugu endiselt nutusevõitu: [[Estonia\|Estonia]] teatrijuht Udo Väljaots pöördus tollal heliloojate ja libretistide poole isegi avaliku üleskutsega kirjutada muusikateatriteoseid. Kirjutati ka, aga midagi ajastuülest ei meenu.▼ * Kaheksakümnendatel murdis Eesti ooper üldse teatrist välja. [[Televisioon]] olevat [[oopium]] rahvale ja küllap tegi see [[Raimo Kangro]] "Sensatsioonist" (1986) just midagi pealkirjas öeldu sarnast. Uue sajandi hakul sündis Jüri Reinvere sulest ka radiofooniline ooper "Vastaskallas" (2001–2004). Ooperi [[defineerimine\|defineerimist]] pigem kontserdi- kui teatriteosena soodustavad nii žanri laienemisel ilmnenud ebatraditsiooniline (vokaal)esteetika ja harjumatud koosseisud kui ka ooperite esitamine kontsertettekande vormis või nn poollavastatud, osaliselt improviseeritud kujul (ingl ''semi-staged opera'').▼ * Ooperi[[publik]] ei ole väike ainult sihtrühma elitaarsuse ja kallite [[pilet]]ite tõttu. Väiksem valik teoseid [[repertuaar]]is tähendabki juba väiksemat võimalikku [[huvi]]. Ka kõige maniakaalsem ooperigurmaan ei lähe teatrisse, kui ta pole [[Donizetti]] fänn, tema armsat [[Mozart]]it aga keegi ei mängi.▼ * Paratamatult tuleb [[sihtasutus]]tamise perioodil meelde, et muusikateater on kulukaim teatriliik, üksikute eranditega. Üldjuhul on muusikateatril vaja suurt inimressurssi ehk [[laulukoor\|koor]]i, [[orkester\|orkestrit]] ja [[dirigent]]i, seega mitu korda suuremat meeskonda kui sõnateatril, pealegi inimesi, kes on eriala õppinud lapsest saadik.▼ * Tänavu suvel haaras [[Lihula]] vald [[labidas\|labida]], kaevudes julgelt Eesti ooperiajaloo kollektiivsesse [[alateadvus]]se. Ainuetendusega 8. augustil sai uue elu juba eespool nimetatud [[Karl August Hermann]]i pseudomütoloogiline lauleldus "Uku ja Vanemuine". [---] Hermanni teosel paistab olevat rohkem sugulust [[laulumäng]]u kui ooperiga: dramaturgia ei kanna välja, vokaalpartiide tessituur ei vaja otseselt ooperilauljat, kuid puuduvad ka Saksa ''Singspiel''<nowiki>'</nowiki>ile omased kõnetekstid.▼ ** [[Anne Prommik]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kolmas-sektor-kas-eesti-ooperi-paasterongas/ "Kolmas sektor – kas Eesti ooperi päästerõngas?"] Sirp, 16.09.2016 ▼ * Punkti paneb [[Pavarotti]] enda vastus küsimusele, kas ta võib alati kindel olla, et kõrge [[noot]] tuleb õigel hetkel välja. "Ei! Aga selles seisnebki ooperi [[ilu]]," vastab tenor.▼ ** [[Anne Aavik]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/suurem-kui-ooper-ise/ "Suurem kui ooper ise"] Sirp, 09.08.2019, arvustus Ron Howardi dokfilmile "Pavarotti" (USA 2019)▼ * Kui olen ooperis, unustan end täiesti. Ma ei mõtle järgmise nädala kaasusele või kokkuvõttele, mida olen parasjagu koostamas. Olen lummatud [[muusika]] [[ilu]]st ja [[draama]]st. Inimhääl läbib mu keha nagu [[Elekter\|elektrivool]]. Ooperis on nii [[õiglus]]t kui ka armu ja suuri tundeid. ▼ ** [[Ruth Bader Ginsburg]], filmis "RBG" (2018)▼ * Ooper: näitemäng, milles kujutatakse [[elu]] ühes teises [[maailm]]as, kus [[inimene\|inimesed]] pole võimelised kõnelema muidu kui lauldes, liigutuste asemel on [[žest]]id ja asendite asemel [[poos]]id. ** [[Ambrose Bierce]], "The Devil's Dictionary" * Liiga sageli tundis ta muusikat kuulates, et tema hinge valdab teatud joovastus - [[igatsus]]? [[Armastus]]? Stuudiumi algusjärgus oli ta võtnud sihiks ooperist loobuda, nagu teised noored mehed võtsid sihiks loobuda naistest. Tema meelest pesitses sellises kires kindlasti midagi sünget, eriti [[preester\|preestri]] jaoks. Tõeliste või siis huvitavate [[patt]]ude puudumisel otsustas ta ühel [[kolmapäev]]a pärastlõunal [[pihitool]]is üles tunnistada oma kujuteldava ooperipatu kui [[Kristus]]ele toodud suurima ohvri. :"Verdi või Wagner?" küsis hääl teisel pool vaheseina. * [[Ann Patchett]], "Bel canto. Pantvangidraama saatkonnas". Tõlkinud Evelin Schapel. Tänapäev 2007, lk 54) 36. rida ⟶ 24. rida: :"Ah," ütles ta, "n ü ü d on see ooper [[lõpp]]enud." (lk 278-279) * [[Terry Pratchett]], "Maskeraad", tlk [[Triinu Pakk-Allmann]], 2005 ▲* Ooperileek on [[Maarjamaa]] põhjatuules alati pigem tasa hubisenud. Küll on [[elevandiluutorn]] olnud kõrgevõitu ja mõne teise arvates suisa liiga madal, et selle peale üldse vaadata. Hei, [[helilooja]]d, kus on meie rahvusvärvides "La donna e mobile" ja "Una furtiva lagrima"? ▲* Olen mittemuusikute ringkonnas täheldanud, et muusikateatrit kiputaksegi seostama pigem [[kontsert\|kontserdi]]- kui teatrieluga. Küllap peituvad põhjused ajaloos: meie teatri algusaegadel oli [[operett]] midagi labast ja ooperite teostus küündimatu. ▲* XX sajandi alguses hakkasid ka eesti heliloojad [[Miina Härma]], [[Artur Lemba]] ja [[Karl August Hermann]] ooperižanris katsetama, esimeseks päris ooperiks võib siiski pidada alles [[Evald Aav]]a teost "Vikerlased" (1928). Kuigi 1960ndate kuldaega meenutatakse heldimusega, oli algupäranditega lugu endiselt nutusevõitu: [[Estonia\|Estonia]] teatrijuht Udo Väljaots pöördus tollal heliloojate ja libretistide poole isegi avaliku üleskutsega kirjutada muusikateatriteoseid. Kirjutati ka, aga midagi ajastuülest ei meenu. ▲* Kaheksakümnendatel murdis Eesti ooper üldse teatrist välja. [[Televisioon]] olevat [[oopium]] rahvale ja küllap tegi see [[Raimo Kangro]] "Sensatsioonist" (1986) just midagi pealkirjas öeldu sarnast. Uue sajandi hakul sündis Jüri Reinvere sulest ka radiofooniline ooper "Vastaskallas" (2001–2004). Ooperi [[defineerimine\|defineerimist]] pigem kontserdi- kui teatriteosena soodustavad nii žanri laienemisel ilmnenud ebatraditsiooniline (vokaal)esteetika ja harjumatud koosseisud kui ka ooperite esitamine kontsertettekande vormis või nn poollavastatud, osaliselt improviseeritud kujul (ingl ''semi-staged opera''). ▲* Ooperi[[publik]] ei ole väike ainult sihtrühma elitaarsuse ja kallite [[pilet]]ite tõttu. Väiksem valik teoseid [[repertuaar]]is tähendabki juba väiksemat võimalikku [[huvi]]. Ka kõige maniakaalsem ooperigurmaan ei lähe teatrisse, kui ta pole [[Donizetti]] fänn, tema armsat [[Mozart]]it aga keegi ei mängi. ▲* Paratamatult tuleb [[sihtasutus]]tamise perioodil meelde, et muusikateater on kulukaim teatriliik, üksikute eranditega. Üldjuhul on muusikateatril vaja suurt inimressurssi ehk [[laulukoor\|koor]]i, [[orkester\|orkestrit]] ja [[dirigent]]i, seega mitu korda suuremat meeskonda kui sõnateatril, pealegi inimesi, kes on eriala õppinud lapsest saadik. ▲* Tänavu suvel haaras [[Lihula]] vald [[labidas\|labida]], kaevudes julgelt Eesti ooperiajaloo kollektiivsesse [[alateadvus]]se. Ainuetendusega 8. augustil sai uue elu juba eespool nimetatud [[Karl August Hermann]]i pseudomütoloogiline lauleldus "Uku ja Vanemuine". [---] Hermanni teosel paistab olevat rohkem sugulust [[laulumäng]]u kui ooperiga: dramaturgia ei kanna välja, vokaalpartiide tessituur ei vaja otseselt ooperilauljat, kuid puuduvad ka Saksa ''Singspiel''<nowiki>'</nowiki>ile omased kõnetekstid. ▲** [[Anne Prommik]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kolmas-sektor-kas-eesti-ooperi-paasterongas/ "Kolmas sektor – kas Eesti ooperi päästerõngas?"] Sirp, 16.09.2016 ▲* Kui olen ooperis, unustan end täiesti. Ma ei mõtle järgmise nädala kaasusele või kokkuvõttele, mida olen parasjagu koostamas. Olen lummatud [[muusika]] [[ilu]]st ja [[draama]]st. Inimhääl läbib mu keha nagu [[Elekter\|elektrivool]]. Ooperis on nii [[õiglus]]t kui ka armu ja suuri tundeid. ▲** [[Ruth Bader Ginsburg]], filmis "RBG" (2018) ▲* Punkti paneb [[Pavarotti]] enda vastus küsimusele, kas ta võib alati kindel olla, et kõrge [[noot]] tuleb õigel hetkel välja. "Ei! Aga selles seisnebki ooperi [[ilu]]," vastab tenor. ▲** [[Anne Aavik]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/suurem-kui-ooper-ise/ "Suurem kui ooper ise"] Sirp, 09.08.2019, arvustus Ron Howardi dokfilmile "Pavarotti" (USA 2019) == Allikata tsitaadid ==

Ooper: erinevus redaktsioonide vahel