Mürk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
66. rida:
* [[Karl Ristikivi]], "Nõiduse õpilane". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 137-138
* [Rehepapp:] "... Mida sa, lambapea, siis sõid?"▼
:[Sulane Jaan:] "/.../ Noh, [[vorst]]i sõin, [[sink]]i sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu [[roos]]. Seda pole ma varem saanudki, [[valge]] justkui pekk ja pehme!" /---/▼
:[Rehepapp:] "See idamaa maiusroog oli [[seep]]. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa! Puhas mürk." ▼
* [[Andrus Kivirähk]], "Rehepapp". Varrak 2000, lk 4▼
77. rida ⟶ 72. rida:
* Mitte et [[kõigesööja]] elu lihtne oleks. [[Koaala]] ei pea muretsema, kas tema järgmine suutäis on mürgine. Tegelikult on [[eukalüpt]] väga mürgine, aga koaalal on keerukas ja kaitsev [[soolestik]], nii et tema lihtsalt sööb eukalüpti, just nii, nagu seda sõid tema vanemad. Lehmad söövad hirmu tundmata [[rohi|rohtu]] ja [[teravili|teravilja]]. Kuid kõigesööjad on murelikud. Nad peavad pidevalt uusi roogasid maitsma, et näha, kas need on suupärased ja toitvad, riskides end kogemata mürgitada. Nad peavad õnne katsuma uute maitsetega ning seejuures hakkab neile tihti mekkima midagi niisugust, mis, ehkki toitev, ei peaks neile loomupäraselt meeldima: [[tšillipipar]] (mille tõi Euroopasse [[Kolumbus]]), [[tubakas]], [[alkohol]], [[kohv]], [[artišokk|artišokid]] või näiteks [[sinep]]. (lk 158)
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
▲* [Rehepapp:] "... Mida sa, lambapea, siis sõid?"
▲:[Sulane Jaan:] "/.../ Noh, [[vorst]]i sõin, [[sink]]i sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu [[roos]]. Seda pole ma varem saanudki, [[valge]] justkui pekk ja pehme!" /---/
▲:[Rehepapp:] "See idamaa maiusroog oli [[seep]]. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa! Puhas mürk."
▲* [[Andrus Kivirähk]], "Rehepapp". Varrak 2000, lk 4
== Vaata ka ==
| |||