Poos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
* Ma tean, et on palju toredaid tegevusalasid, näiteks [[ajaleht]]edele artiklite kirjutamine, [[parlament|parlamendis]] hääletamine, administratiivnõukogus istumine või kroonupaberite kinnitamine; aga kui kaunid ja auväärsed need kõik ka oleksidki, ei pääse inimene seejuures niivõrd mõjule ega ole tal nii monumentaalset, plastilist ja lausa skulptuurset poosi kui mehel labidaga. Issakene, kui te seisate oma [[peenar|peenral]], üks [[jalg]] toetatud labidale, ise [[higi]] pühkides ja öeldes "Oeh!", siis näete te välja otse [[allegooria|allegoorilise]] kujuna; tarvitseb teid vaid ettevaatlikult välja kaevata, maast koos [[juur]]tega üles tirida ja paigutada postamendile, millele on kirjutatud "Töö võidukäik" või "Maa isand" või midagi muud säärast.
** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta". Tõlkinud Lembit Remmelgas. 2008, lk 83
15. rida ⟶ 14. rida:
:"Vaata, Sonia," ütles Troy. "Umbes nii." Hoidudes kangast eemale, Troy põlvitas ja heitis siis külili põrandale, kõverdunud keha tahapoole nõjatatud, parem [[puus]] kõrgemal, vasak kandmas keharaskust, ülemine kehapool painutatud, nii et mõlemad [[õlad]] puudutasid põrandalaudu. Märgates väänet, tegi Sonia hukkamõistva näo.
* [[Ngaio Marsh]], "Roimakunstnikud". Tõlkinud Mark Sinisoo. Kunst, 1993, lk 21
* Kõige ebamugavamas poosis on avatud raamat siis, kui ta ripub kõhuli üle tooli käsitoe.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 26
* "Ei, nad pole armunud," vastas Pauline, lootes, et vastuse toon vabastab ta sellest mehest igaveseks. "Mees on surnud. Naine on [[surmaingel]], surmadeemon. Näete, naise käsi on murdunud — sellega ulatas ta pärgamendirulli, millel oli kirjas mehe [[saatus]]. See on [[hauamonument]]. Seal pole elu, seal on [[surm]]. Nad mõlemad on surnud."
:Anthony vahtis kujusid ainiti.
:"Kuid nad tunduvad elavatena... nende [[näod]] tunduvad elavatena."
:"Kas te näete, millistes poosides on nende [[keha]]d? Deemoni kehaasend on täiesti ebaloomulik, vöökohast allpool on ta keha vormitu ning mehe oma on peaaegu niisama moonutatud. Etruski kunstile on see tüüpiline."
:"Aga miks?"
:"Ma ei tea," vastas Pauline mehe nukrat vaadet vältides. "Kunstnikud polnud lihtsalt sellest kehaosast huvitatud, ilmselt pakkus neile huvi [[pea]], nägu, [[torso]]..." (lk 53)
* [[Joyce Carol Oates]], "Kehad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 50-71
==Luule==
| |||