Tulevik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:A_futuristic_vision_Wellcome_V0041098.jpg|pisi|William Heathi futuristlik visioon aastast 1829.]]▼
▲[[Pilt:A_futuristic_vision_Wellcome_V0041098.jpg|pisi|William Heathi futuristlik visioon aastast 1829]]
'''Tulevik''' on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev [[aeg]].
==Proosa==
* "Sel juhul on see maailma lihtsaim asi, tooge mulle [[tõend]]id ja ma saadan ta [[Bastille]]'sse."
:"Hästi, monsenjöör, aga edasi?"
:"Kui ollakse Bastille's, siis ei ole enam edasit," ütles kardinal süngelt.
* [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Eesti Raamat, 1977, lk 418
* Kahe [[nädal]]a pärast leidis härra de Beaufort, et poomimängu platsile on istutatud kaks rida väikese [[sõrm]]e jämedusi [[puu]]kesi. Ta küsis, mida see peaks tähendama, ja sai [[vastus]]eks, et nende alt võib ta tulevikus [[vari|varju]] leida. Ühel [[hommik]]ul kohtas teda [[aednik]] ja, nagu püüdes [[hertsog]]ile meeldida, teatas talle, et tema jaoks rajatakse sparglipeenar. Nagu igaüks teab, kasvavad [[spargel|sparglid]] tänapäevalgi [[neli]] aastat; sel ajajärgul aga, kui aianduskunst ei olnud veel nii kõrgele arenenud, võttis see [[viis]] aastat aega. See [[viisakus]] ajas härra de Beaufort'i marru. (lk 174)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008
* Kes valitseb [[minevik]]ku, see valitseb tulevikku; kes valitseb [[olevik]]ku, see valitseb minevikku.
** [[George Orwell]], "[[1984]]"
* Tulevikku ja minevikku ühendab meie [[kujutlusvõime]], mis neid esile manab.
** [[Jossif Brodski]]
* Kunagi pidasin ka mina tulevikku meie tööde ja tegude ainsaks pädevaks kohtunikuks. Hiljem taipasin, et flirt tulevikuga on kõige koletum [[konformism]], [[alatus|alatu]] [[lipitsemine]] sellega, kes on tugevam. Sest tulevik on alati tugevam kui olevik. Muidugi mõistab ta kord meie üle kohut. Ja kindlasti ilma igasuguse pädevuseta.
** [[Milan Kundera]], "Romaanikunst". Tõlkinud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu 11/12 1998, lk 23
* Isegi [[rumalus]] teab, et tulevik jääb.
** [[Karl Ristikivi]], "Kuidas võib õis, puhkenud elavast oksast"
* ... sageli pannakse imeks, millise kergusega võib üks [[naine]] hüljata [[muusika]], õpingud, ameti, niipea kui on leidnud [[abikaasa]]; seda seetõttu, et ta ei võta oma tulevikuplaane kuigi tõsiselt ega leia nende teostamisest suuremat tulu. Kõik ohjeldab naise [[auahnus]]t ja tohutu sotsiaalne surve kannustab teda otsima oma ühiskondlikku positsiooni ja õigustust [[abielu]]s. Loomulikult ei püüagi ta omapäi otsida endale kohta maailmas või teeb seda vaid arglikult. Seni, kuni ei teostu täiuslik majanduslik [[võrdsus]] ning kuni tavad lubavad naisel abikaasa ja [[armuke]]sena meeste eesõigustest kasu lõigata, püsib naises unistus passiivsest edenemisest, mis pärsib tema [[eneseteostus]]t. (Kujunemine, lk 254)
27. rida ⟶ 33. rida:
* Miks ei saa ma teile rääkida oma mehe tööst, oma elust, millestki tõelisest? Minu mehe bossi kaela sajab [[skandaal]]e, [[ajaleht]]ede lugemine on piin, ja ometi tuleb mu mees koju ja räägib tõemeeli tulevikust, edusammudest, nagu ei ootakski ees [[kaos]]. Nagu ei olekski hooldust vajavate laste pikettivaid emasid, [[võidurelvastumine|võidurelvastumist]], parkidest leitud kägistatud neegrilapsi. Minu mees on keset kõike seda puhas ja puutumatu, süütu ja südamlik. Ta on pühendanud oma elu teiste aitamisele. Armastan teda, kuid ei saa hoiduda teda ikka ja jälle reetmast. Olen väitnud, et mu elu on miski, mida ma ise raisata, purustada, kaotada võin. Minu elu kuulub mulle. Ma elan edasi. (lk 33)
* Temas on kõik näha, kõik. Ta ei häbene oma sõnu, hirmu, anumist. Temas, selles iroonilises mehes, pole põrmugi [[iroonia]]t. Kuulen end ütlemas, et peame sellele lõpu tegema, see ajab meid mõlemaid hulluks ning meil pole ees midagi, mitte mingisugust tulevikku, kuid ma ei ütle ei seda ega midagi muud sellist. (lk 45)
** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49
* Anthonyga rääkival tüdrukul olid pikad mustad juuksed ning ta oli tüütuseni usin. [[Anne]]t oli tal vähe, kuid ta oli üks neid üliõpilasi, kes tahavad, et neile otsekohe öeldaks, kas nad saavutavad edu või mitte, kas neil on küllalt annet, et õigustada tööd, just nagu oleks neile võimalik ulatada tulevik pärgamendirullil, milles on kõik mingi kõrgema jõu poolt läbi mõeldud, kindlaks määratud... (lk 57)
** [[Joyce Carol Oates]], "Kehad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 50-71
==Luule==
<poem>
Ainult
67. rida ⟶ 83. rida:
[[Kategooria:Aeg]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]
| |||