Tuletõrjuja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
6. rida:
** [[Elfriede Lender]], "Minu lastele", Eesti Päevalehe AS, 2010
* ''Ajal enne'' elas ta [[Huskvarna]]s Faktorigatanil kolmekorruselises majas.
:Tema isa oli [[päästetöötaja]] ja tuletõrjuja ning hukkus [[tulekahju]]s 1965. aastal.
:Seal oligi [[murdepunkt]], mida ei saanud eluilmaski maha kustutada. Sellel kohal oligi kalendris eraldusjoon. Aga ta oli kõigest seitsmeaastane. Mida teadis tema mõistest "ei iialgi", mis teda kogu ülejäänud elu jälitama jäi? Mitte miski, mis on nii iseenesestmõistetav, ei saa ju ühe sekundiga olemast lakata. Justkui poleks seda kunagi olnudki? Isa [[king]]ad olid ju ikka [[esik]]us, kuhu ta need jättis. Tema [[hambahari]] oli [[vannituba|vannitoas]] ja ootas teda. [[Raamat]], mida nad olid koos lugema hakanud, lebas lahtiselt öökapil. Oli ju selge, et ta peab olemas olema. Praegu on ta lihtsalt surnud, aga ta tuleb hiljem.
:Kuid aastad läksid ja kõik jäi hiljaks.
:Aga väike poiss oli ikka veel alles.
:Asjatult ootas ta, et kõik oleks jälle nii nagu ennegi. (lk 20)
* Seepärast oli isa Peteri jaoks üha rohkem [[legend]] kui inimene, ja iga [[omadus]], mis tema kujutluses isal oli olnud, oli tegelikult tema enda välja mõeldud.
:Aga ometi arvas ta teadvat, et kusagil sügaval on midagi. Midagi omast. Sügaval ajukäärudes ja -soppides oli mälestus - või pigem tunne kui mälestus - tõelisest, soojast armastusest, mida ta oli näinud oma isa näol, kui ta talle välisukse juurde vastu jooksis, ja [[turvatunne]]t sisendav tulekahjusuitsu lõhn ning lähedus, kui isa teda sülle võttis. (lk 50)
* [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004
==Luule==
| |||